Külmavares hoidku jalad soojas

Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Krõbeda pakase eest võib keha kaitsta sulejope ja pead vanaema kootud villane tutimüts, aga kui külm pääseb varbaid näpistama, ei päästa külmatunde eest ka kõige paksem üleriie.

Kuigi Eesti paikneb kliimavöötmes, kus vaheldub neli aastaaega ning talv koos lume ja miinustemperatuuridega ei tohiks kedagi üllatada, tabab see siiski alati ootamatult. «Oi kuidas jalad külmetavad!» hädaldab üks. «Mis sa värised, osta vildid!» soovitab teine.

Terviseportaali arst.ee andmetel ei põhjusta jalgade külmetustunnet üksnes viledad sokid või ilmale mittesobivad jalanõud, süüdi võib olla hoopis kehv verevarustus: veresooned tõmbuvad jahedas kokku ja süveneb külmatunne.

Organismi verevarustust parandab kehalise aktiivsuse suurendamine. Näiteks kõndimine. Seetõttu tasubki enne talvist jalutuskäiku teha ettevalmistusi selle nimel, et varbaid külmast säästa.

Weekendi Paide kaupluse klienditeenindaja Iia Sild ütles, et külmade saabudes hakkavad poeletilt sokivarud kohe kahanema. «Isegi tavalised kõrgema säärega spordisokid, mida muidu väga ei osteta, lähevad siis kaubaks,» lisas ta.

Kui muidu ostavad kõrge säärega sokke just eakamad kliendid, siis nüüd ei põlga neid ära ka nooremad. Lisaks tavalistele spordisokkidele on müügil spetsiaalsed talvised matka- ja spordisokid ja põlvikud, mis sisaldavad meriinovilla.

Tavalise lambavilla ees on meriinovilla eelis selle kergem koostis, samuti tõrjub meriinovill niiskust ja kuivab kiiresti, ei lase läbi tuult, hingab ega mõju ärritavalt ka kõige tundlikumale nahale ning on masinpestav.

Neile külmavarestele, kes siiski soovivad jääda truuks vanaema kootud maavillastele jalasoojendajatele, soovitab Sild jalatsitele mõeldud sooje lisataldu, mis on suhteliselt odav moodus jalatsid soojapidavamaks muuta.

Ta toob näiteks sajaprotsendise lambavillasisaldusega tallad. Talla põhi on kaetud libisemisvastase materjaliga, nii pole muret, et see jalanõu sees «sõitma» hakkab.

Veel kindlamat külmakaitset pakuvad kolmekihilised sisetallad, mille pealispind on naturaalsest lambavillast, järgmine kiht hoiab jala oma soojust ja alumine kiht on valmistatud alumiiniumfooliumist, mis kaitseb maapinnalt tuleva külma ja niiskuse eest.

Lambavillast sisetallad sobivad Silla teada ideaalselt just matkasaabastesse. Elegantsematesse, niinimetatud linnasaabastesse soovitab Sild veidi õhemaid, näiteks Air Stepi taldu, mis on õhulised ja hingavad, samas peavad sooja kahekihilise materjali tõttu. «Sisetald püsib kuiv, paneb õhu jalatsis liikuma ja hoiab jalad soojas,» täpsustas ta. Kõiki sisetaldu on müüa suurustes 36–47.

Sild juhib tähelepanu sellele, et sisetaldu tuleb ka hooldada: igal õhtul jalanõudest välja võtta ja kuivama panna ning vähemalt igal hooajal uute vastu vahetada.

Ei tasu unustada sedagi, et hoolitsust nõuavad ka jalanõud. «Jalatseid tuleb puhastada ja hooldada vett hülgava vahendiga,» märkis ta.

PROOVI JÄRELE

• Sinepi-ingveri jalavann – pane kausi või vanni põhja poolteist supilusikatäit sinepipulbrit või värskelt purustatud sinepiseemneid, lisa kaks teelusikatäit värskelt riivitud ingverijuurt.

Vala peale sooja vett ja sega. Lase jalgadel aeg-ajalt kuuma vett juurde lisades umbes 15–20 minutit liguneda. Loputa sooja veega ja patsuta kuivaks.

• Külmetama kippuvaid käsi ja jalgu hoia kuivas ja soojas, kanna naturaalvillaseid sokke ja pane jalatsitesse soojendavad sisetallad. Sall kaela ja müts pähe – see lisab soojatunnet.

Enne suusarajale või -mäele minekut võiks lihaseid soojendava geeli või kreemiga kergelt hõõruda.

• Sinepipulber (vereringet soodustav pulber jalavannide tegemiseks), Bio-Biloba tabletid (hõlmikpuulehtede ekstrakti sisaldavad tabletid leevendavad perifeerse verevarustuse häireid, soojendav geel jalgadele (punase pipra ekstrakti sisaldav geel, mis parandab külmetavate jalgade verevarustust ja tekitab soojatunde).

Allikas: naine.ee