Talunikud süüdistavad kurgi tallede tapatöös

Samuri talus elavast lambakarjast on mitu talle tapetud ning pererahvas kahtlustab, et selle veretöö on toime pannud kured. Foto: Kaarel Aluoja

Lambakasvatajad Ülle ja Margus Liiv on leidnud tänavu kevadel karjamaalt juba kaks surnud talle, suur auk peas ja küljed lihast puhtaks nokitud. Kõige rohkem kahtlustavad nad tapatöös valge-toonekurgi.

Ülle Liiv ütles, et kui esimene paaripäevane tall kaduma jäi, käis ta teda paaril õhtul otsimas. Kümne aasta jooksul, mil nad on lambakasvatusega tegelenud, on igasugu asju juhtunud: ringi jooksvad koerad on voonakesi murdmas käinud, möödunud suvel viisid koguni vargad ühe vanalooma minema.

Too pilt, mis Üllele talle leides avanes, oli õõvastav. Loom oli kui verine tomp: silmad välja urgitsetud, pealmine külg puruks rebitud ja liha luudelt nii puhtaks nokitud, et need suisa särasid.
Kolbas, peaaegu pealae keskel, haigutas suur ümmargune auk – ilmselt see pähe antud tugev hoop oligi surma põhjus.

Mõne päeva möödudes kordus sama lugu: mõnepäevane talleke jäi kaduma.
Üsna rohumaa keskel leidsid nad jälle verise lihatombu. «Auk peas oli kui puuriga puuritud – nii ümmargune.
Selline saab tekkida vaid väga tugevast löögist, milleks on võimeline üksnes suure nokaga lind,» arutles Margus.

Margus on lindude ja loomade eluga üsna hästi kursis ja ega ta toonekurest säärast käitumist hästi usu, aga kedagi teist kahtlustada ka ei oska. Kui, siis ehk veel ronka.
Kui rongad nende peaaegu linna piiril olevasse tallu naljalt ei satu, siis kured on siin igapäevakülalised ja enamasti ikka hulgakesi.

KOMMENTAAR

Margus Ots
Eesti ornitoloogiaühingu nõukogu aseesimees, valge-toonekure projekti
koordinaator

Valge-toonekure kohta räägitakse kõikvõimalikke jutte, aga säärast süüdistust kuulen esimest korda.
Kui kusagilt on leitud laip, peas auk, siis seda surma ei saa kohe kindlasti valge-toonekurega siduda.
Toonekure peamine toit on hiired, putukad ja konnad. Toonekurg püüab vaid neid loomi, keda ta tervelt alla suudab neelata.