Õigem on öelda, et talv meeldis mesinikele, sest tarus talvituvatele mesilastele oli ükskõik, milline ilm õues möllas, nemad valmistuvad alati halvimaks.
Mesilastele tänavune talv meeldis
29. märts 2014, 08:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koerus üle 35 aasta mesilasi pidanud Lembit Liini selgitusel tasub heas talvitumises näha hoopis mesinike tarkust kui looduse antud ilma. «Kui meie oskame luua mesilastele tarus head tingimused ja hoolida nende tervisest, siis ega nendega midagi juhtugi,» lausus ta. «Nii nagu sportlikku eluviisi elav ja korralikult toituv inimenegi ei jää ju kergelt haigeks.»
Kuid heitlik aprill on veel ees ja nüüd sõltub Liini ütlust mööda kõik jälle mesinikust, kas ta suudab anda küllaldaselt söödavaru.
Söödavarude täiendamine ongi praegu mesinike töö number üks, mida saab teha vaid päiksepaisteliste ilmadega. «Taru tasub avada tuulevaikse ilmaga, kui õues on 12 kuni 14 kraadi sooja ja selliseid päevi on ikka olnud ju. Enne ei tasu neid üldse torkida,» lausus Liin.
Ka loodus annab mesilastele juba väikest kevadist käivitust ehk nii kui hakkasid õitsema lepad, sarapuud, kevadlilledest krookused, lumi- ja märtsikellukesed, on mesilastel põhjust olnud lennata õietolmu järele.
Liin täpsustas, et kui tavainimestel õitsevad kevadlilled aias ilu, siis mesinikel tarbe pärast ja hoopis ohtramalt. Samuti ei võta õige mesinik tarust värsket õietolmu enne maid ja värsket mett hakkab saama alles jaanipäeva paiku.
Ka Türi vallas Poaka külas Sepa talus üle 20 aasta mesilasi pidanud Peedo Läll ütles, et neljapäevane ilus ilm ajas mesilased usinalt õietolmu korjama. «Esimene päev, kus seda lendamist siin kohe päris palju oli ja kõik tulid siin kollaste pükstega tagasi,» lausus ta.
15 mesitarust pooled on Läll jõudnud juba üle vaadata ja nendes on mesilased kenasti talve üle elanud. «Paistab, et pea olematu talve tõttu ei vaja pered lisasöötagi ja ka haue on väike, mis annab lootust, et sülemlemisi tuleb vähem,» lausus ta.
Nii läheb Lällgi hooajale vastu rõõmuga, kuid saaki ta ennustama ei kipu, sest see sõltub hea talvitumise kõrval rohkem mee korjeaja ilmadest.