Inspektorid alustavad lõkete kontrollimist

Lõke. Pilt on illustratiivne. Foto: Taavi Kottise / Scanpix

Alates reedest kehtib Eestis Päästeameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud tuleohtlik aeg ning seoses sellega alustavad Lääne päästekeskuse tuleohutusjärelvalve inspektorid Järvamaal kontrollima lõkete tegemise ohutust ning annavad inimestele vajadusel ka nõu.

Suuremad kontrollid on planeeritud aprillis nädalavahetustel ja puhkepäevadele.

Tuleohtlik aeg tähendab, et kuluhein ja metsaalused on kuivad ning lõke peab olema neid tavapärasest kaugemal. Kui muul ajal peab üle ühemeetrise läbimõõduga tule ja avaliku lõkke tegemisel lõkkekoht paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast, kuid tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kaugusel metsast.

Metsas või  taimestikuga kaetud aladel tohib tuleohtlikul ajal  lõket teha ainult selleks ettevalmistatud kohtadel, näiteks Riigimetsa Majandamise Keskuse puhkekohtades.

Järelevalveta lõketest läheb väga sageli põlema kulu ning kuna inimest pole valvamas ei lõket ega kulu, on sellised põlengud sageli mitmehektarilised ning tuleohtu satuvad kõrvahooned, elumajad ja mets. Tänavu on kulupõlenguid olnud juba üle 600.

Seetõttu kontrollivad inspektorid just seda, kuidas tuleohutusnõudeid lõkke tegemisel järgitakse.

Planeerides lõkke tegemist tuleb jälgida, et ei puhuks tugev tuul ja jälgida ka tuule suunda, et sädemed ei kanduks hoonetele ega suits ei häiriks naabreid. Samuti tuleb lõkkekoht ette valmistada, puhastades lõkkeaseme ümbruse 0,5 meetri raadiuses kuluheinast ja muust kergesti süttivast materjalis, mis  võib süttida ja tule maastikule edasi kanda, ka võib tuleaseme ümbrust aegajalt kasta veega. Lõkke süütamise ajaks peab selle juures olema tagatud ka esmaste kustutusvahendite olemasolu, milleks on kõige efektiivsem ämber või kaks veega või kastekann. Ka ei tohi lõket jätta järelevalveta ning lõkkease tuleb tuletegemise lõppedes üle kasta, et ei tekiks hilisemat sädemete kontrollimatud levikut kuluheina ega maastikule.

Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise tuleohutusnõuete rikkumise eest võib määrata väärteokorras karistuse kuni 800 eurot rahatrahvi.

Kulu põletamine on Eestis endiselt aastaringselt seadusega keelatud ja rahatrahviga karistatav tegevus. (JT)