Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2014/05/28/3069328t1h0641.jpg)
«Ei ole võimatuid töid, on vaid saamatud inimesed,» ütleb ettevõtja ja Ervita mõisa omanik Jarkko Arhilahti (pildil). Napi kahe aastaga peaks lagunenud laudakompleks ärkama tema käe all laskespordikeskusena uuele elule.
Juba kümmekond aastat pole endises Ervita suurfarmis loomi. Ajahammas koos sodimis-, lõhkumis- ja metallihimuliste krattidega on kunagisest suurest laudakompleksist teinud otstarbetu ja koleda jäänuki, mis kohe kuidagi ei istu korrastatud Ervita mõisa, tuuliku ja möldrimaja vahetusse lähedusse.
«See häbiauk siia ei sobi!» nõnda mõtles ka Arhilahti. Mõtles hea mitu aastat, enne kui hakkas endisele omanikule müügimõtetega peale käima.
Suurel maa-alal laiuva – ainuüksi hoonetealust pinda on umbes 1,4 hektarit – kompleksi uueks omanikuks sai Arhilahti kuu aega tagasi ja pole aega raisanud.
Juba on tema ennistusettevõtte Gromell OÜ töölised seal lammutanud, katusekonstruktsioone ehitanud, esimesse pistikusse on jõudnud elektrivool. Tervet aknaruutu hoonetest otsida ei maksa, seal peremehetseb lõikav tuul.
Jarkko Arhilahti eesmärk on teha endisest laudakompleksist Baltimaade suurim siselaskespordikeskus. «Kasutame ära praeguseid hooneid,» selgitas ta. «Katusekonstruktsioonid jäävad samad ja seinad alles. Akna- ja ukseavad ehitame ümber, hoonetesse tulevad kuulikindlad seinad, kuulipüüdurid. Vaja on teha ventilatsioonisüsteem.»
Ehitatakse ennekõike ohutusest ja madalast müratasemest lähtudes. Arhilahti selgitas, et nõuded laskekohale pole sedavõrd ranged, kui need on lasketiiru puhul. Esimesena täidab ta valmivas keskuses laskekoha nõuded. Raha kulub selleks sadu tuhandeid eurosid.
Kahe kuuga peaks laudakompleksi vasakusse, 1000ruutmeetrisse tiiba valmima 400 ruutmeetri suurune taktikalise laskmise tiir. Seejärel võtab Arhilahti ette pika ehk 100 meetri pikkuse laskeraja ehituse.
Kahe aasta pärast peaks keskus laiuma juba 3000-4000 ruutmeetrisel pinnal. Eraldi kasutada on õhk- ja tulirelvatiir. Varuks jääb 5000 ruutmeetrit sisepinda.
End Baltikumi suurima siselasketiiruna reklaamiva Tondi lasketiiru ruumid annavad kokku 1000 ruutmeetrit.
Järvamaa laskespordiklubi treener Marie Maarend suhtub laskespordikeskuse rajamisse igati hästi. «Seda enam, et Paides pole eestvedajat, kes treeninguid läbi viiks ja spordiala arendaks, on suurepärane asjaolu, et meil maakonnas seda just eestlastele imeliselt sobivat ala edendatakse,» arutles ta.
Jarkko Arhilahti soovib, et kõik Järvamaa laskespordihuvilised koonduksid ühe katuse alla. Keskuse kindel kasutaja on 2012. aastal asutatud Koeru laskespordiklubi, kuid see on avatud ka teistele.
Arhilahti näeks seal oma laskeoskusi lihvimas näiteks jõustruktuuride esindajaid politseinikest kaitseväelasteni.
Juba praegu leiavad Ervita mõisa keldris asuvasse pisikesse laskekohta tee inimesed üle Eesti. Asjaosaliste huvi, ja asend keset Eestit andis vaid kindlust juurde. Ainuüksi IPSCi (International Practical Shooting Club) laskureid olevat Eestis 600-700.
Andmaks töödele sisse kiiremat käiku, korraldab Arhilahti juba sel laupäeval kell 10 Ervital reservväelaste ellukutsutud talgupäeva. Teavet jagab ta telefonil 5811 7719 või e-posti koerulsk@koeru.eu kaudu.
KOMMENTAAR
Arvi Niglas
kolonelleitnant, Kaitseliidu Järva maleva pealik
Uute tiirude lisandumine maakonda on väga positiivne. Praegu on meil Järvamaal kasutada vaid Paide ühisgümnaasiumi keldrikorrusel asuv sisetiir, nõuetele vastavaid välitiire polegi.
See on ka põhjus, miks teeme kord kuus maleva laskepäevi Kirde kaitseringkonna lasketiirus Tapal. Lahinglaskmised saavad peetud kaitseväe keskpolügoonil.
Kaitseliidu Järva maleva lasketiir peaks Paide vallas Eiveres valmima 2016. aastaks. Projekteerimine käib, alles esmaspäeval oli teine projekteerimiskoosolek. Metsavana kinnistule on plaanitud 11 rajaga 100 meetri ja 11 rajaga 300 meetri pikkune välitiir.
Arengukava järgi 2018. aastaks Paides valmivasse maleva staabi- ja tagalakompleksi on plaanitud ka siselasketiir.