Türilane sai jalgrattaga sõites elektrilöögi

Kristo Kivisoo
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgepingeliin.
Kõrgepingeliin. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Palavad ilmad, madalad kõrgepingeliinid ja vana jalgratas võivad koos mõjudes anda nõelatorkesuguse elektrilöögi.

Türilane Katrin on viimaste päevade palavate ilmadega jalgrattaga Türilt Väätsale sõites iga kord samas kohas kõrgepingeliinide all elektrilöögi saanud. «Esimesel korral olin natuke ehmunud, teisel korral mõtlesin ainult sellele, et sealt kiiresti mööda saaks, nüüd juba tean lööki oodata,» selgitas ta.

Katrin ütles, et löök sarnanes nõelatorkega ja halba enesetunnet ei põhjustanud.

Kui töökaaslased tema juttu uskuda ei tahtnud ning äikeseliste ilmadega hirmutama hakkasid, võttis Katrin telefoni ja asus selgitust otsima.

«Algul küsisin rattapoest, kas keegi on ehk veel sama murega hädas, seal pigem muiati ja laiutati ainult käsi,» meenutas ta. «Siis helistasin Eesti Energiasse, kus ühendati mind Eleringi dispetšeriga, kes rahulikul häälel andis põhjaliku selgituse, miks ma seal alati elektrilöögi saan, ja kinnitas, et nii võib tõesti juhtuda.»

Eesti elektrisüsteemi halduri Eleringi diagnostika talituse juhataja Nikolai Dorovatovski selgitas, et sõites jalgrattaga elektriliini alt läbi, võibki juhtuda, et tuntakse elektrivälja vähest mõju. «Mõju sõltub mitmete parameetrite koosmõjust, aga eelkõige õhuniiskusest ja -rõhust,» lausus ta.

Dorovatovski lisas, et määrav on ka välja pingelisus, mis sõltub õhuliini pinge suurusest, koormusest selles liinis ehk voolu suurusest ning liinijuhtmete kõrgusest maapinnast ehk kaugusest inimesest. «Samuti võib rolli mängida ratta kummide segu või paksus,» lisas ta.

Dorovatovski ütlust mööda võib selle impulsi tunnetus olla erinev ja sõltub inimese naha omadustest, mis on individuaalsed. Uue või vana jalgratta puhul võib erinevus olla ratta kummide segus või paksuses, mis maandavad tekkinud laengu erinevalt. «Tegemist ei ole inimesele ohtliku nähtusega,» kinnitas ta. (JT)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles