Internetist osta võib olla küll mugav, kuid uisapäisa seda teha ei maksa. Tasuks kontrollida müüja tausta, muidu võib juhtuda nii nagu inimestega, kellelt Järvamaalt pärit noormees raha välja pettis.
Internetist ostes tuleb kontrollida müüja tausta
Mai lõpul seisis Paides kohtu ees noormees, keda süüdistati kelmuses. Politseisse oli avalduse teinud neli inimest.
Kohtuotsusest on lugeda, et kõik kannatanud olid soovinud osta telefoni, mille müügikuulutuse olid leidnud interneti tuntud portaalist.
Ühel juhul eelmise aasta septembris leppisid ostja ja müüja kokku, et ostja kannab kontole 2000 krooni ja siis paneb müüja telefoni teele. Telefoni ostja ei saanud ja raha ta samuti enam ei näinud.
Tarbijakaitseameti pressiesindaja Kadri Kauksi selgitas, et kui tehinguid teeb kaks eraisikut ja üks neist petab teist, siis tarbijakaitseamet midagi teha ei saa, sest eraisikute äritehingutesse amet ei sekku. «Kui inimene on teiselt inimeselt ostnud eseme, see tähendab maksnud raha ära, aga pole seda kätte saanud, või on pettusekahtlus, tuleb teha avaldus politseisse,» selgitas ta.
Kauksi lausus, et internetipettuste puhul on kõige tavalisem stsenaarium, et inimene valib internetist endale meeldiva toote või teenuse, maksab ettemaksu ära, pahatihti veel sada protsenti summast, kuid kaup jääb saamata.
Kauksi lausus, et tänavu on nende ja Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole pöördutud 60 korral internetikaubandusega seotud probleemidega.
Nende hulgas on ka internetioksjonid. «Probleemid internetikaubandusega on nii-öelda ühed populaarsemad kaebused üldse, mis tarbijakaitseametisse laekuvad,» lisas ta.