E, 6.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Päike täidab päikesepaneelide omaniku rahakotti

Tiit Reinberg
Päike täidab päikesepaneelide omaniku rahakotti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Türilase Vello Ohu elumaja katust katavad päikesepaneelid, mis toodavad kuumade suveilmadega viis korda rohkem elektrit kui tema majapidamine kulutab.

Ohu on Eestis esimene mikrotootja, kes sõlmis kaks aastat tagasi elektri müügiks tarnelepingu Eesti Energiaga. Päikesepaistelistest ilmadest tunneb ta nüüd suuremat rõõmu kui ka kõige suurem rannalõvi, sest temale tähendab see puhast raha.

Juulis tootsid Ohu paneelid tuhat kilovatti elektrienergiat. Oma majapidamise tarbeks kulub tal kuus 150–200 kilovatti, mis tähendab, et elektrit jagub veel viiele sarnase energiatarbimisega elamisele.

Ohu müüb ülejääva elektri Eesti Energiale börsipõhise hinnaga, mis tähendab, et ta saab kilovati eest kolm kuni neli senti. Peale selle maksab Elering 5,3 senti taastuvenergia tasu. «Kõik kokku tähendab, et kuus teenin 70–80 eurot,» sõnas ta.

Sellist raha on tal lootust saada üksnes päikesepaistelisel ajal. Talvel on päikest nii vähe, et enne veebruari lõppu pole Ohul mõtet paneelide pealt lundki ära ajada. «Arvestatavast elektritootmisest saab rääkida ajavahemikus veebruari lõpp kuni oktoobri lõpp,» märkis ta.

Ohu sõnas, et tema majal on lame katus ja seetõttu püüab see päikesekiiri hästi suvisel ajal. Kevadel ja sügisel peaks paneelid olema rohkem püstises asendis, sest päike paistab madalamalt, kuid tal puudub paneelide reguleerimise süsteem.

Ohu ütles, et oma maja katusele paigaldatud päikesepaneelidega rikkaks ei saa, kuid tema on ettevõtmisega igati rahul ja julgeb seda ka teistele soovitada. Ohu ennustab, et elektri hind tõuseb aasta-aastalt ja see tähendab, et 10 kuni 12 aastaga peaks investeering ennast ära tasuma. «Kindlasti on see ka majanduslikult kasulikum investeering kui hoida raha pangas ja saada selle eest peaaegu olematut intressi,» sõnas ta.

Päikesepaneelide eluiga peaks olema 30 aastat, siis on see Ohule ka lisapensionisammas.

Rahalise poole pealt peab ta tähtsamaks siiski rohelist mõtteviisi. «Kuidagi hea tunne on, et suudan ise oma majapidamise energiavajaduse ära katta,» lausus ta.

Ohu selgitas, et tundis varem huvi ka tuuleenergia vastu, kuid mikrotootjale sellest tema arvutuste järgi tulu ei tõuse. Päikese­energia kasuks räägib ka see, et süsteemi hooldus on mugav ja ei nõua suuri kulusid. Tuulikud aga kuluvad.

Ohu kodu kütab nüüdsest maaküte ja vettki soojendab ta päikeseenergiaga. «Olen saavutanud oma elamises aasta lõikes nullilähedase energiabilansi,» sõnas ta.

Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik ütles, et nemad on lepingu sõlminud ligi 200 mikrotootjaga. «Võrreldes möödunud aastaga, on näha klientide huvi mõningast kasvu,» sõnas ta.

Samas tunnistas Vennik, et endale koduse elektri tootmine pole siiski veel väga laialdaselt levinud, sest tehnoloogiad on üsna kallid, ent aja jooksul muutuvad selliste lahenduste hinnad kindlasti aina konkurentsivõimelisemaks.

Järvamaal toodetakse elektrit lehmasõnnikust ja puidust

Kaks aastat on töötanud Aravetel biogaasijaam, mis lisaks toasoojale toodab lehmasõnnikust ka elektrit.

Sarnane biogaasijaam töötab ka Oisus.

Paide soojatootja Pogi toodab alates sellest suvest hakkepuidust elektrit, mis peaks katma kolmandiku maakonnakeskuse elektrivajadusest.

Märksõnad
Tagasi üles