Kümme järvalast on saanud puugilt haiguse

Foto: Pm

Terviseameti Järvamaa esinduse epidemioloogi Maie Laose ütlust mööda on Järvamaal selle aasta esimese kuue kuuga registreeritud üheksa ja juulis üks puukborrelioosi ehk Lyme’i tõvesse haigestumist, kuid puukentsefaliiti haigestunuid sarnaselt eelmise aastaga sel aastal Järvamaal registreeritud ei ole.

«Võrreldes näiteks Saaremaaga, kus puuke on väga palju, on Järvamaa arvud väiksed,» ütles Laos. «Sealjuures oli eelmisel aastal Järvamaa ainuke maakond, kus ei registreeritud ühtegi puukentsefaliidi juhtu.»

Laos lausus, et registreeritud haigestumiste puhul ei ole inimestel sageli endal aimugi olnud, et nad on puugi käest hammustada saanud ning alles sümptomite ilmnemisel arsti juurde minnes ja analüüside tulemusel saadakse hammustusest ja haigestumisest teada. «Selle aasta pooled Järvamaal borrelioosi haigestunud eitasid puugihammustust, nad ei teadnudki, et nende küljes puuk oli olnud,» sõnas Laos.

Järvamaa puugidki on mürgised ning levitavad haigusi, seda tõdeb ka Laos, kelle andmetel ülejäänud viiel haigusjuhul olid haigestunud puugi saanud just Järvamaa metsadest.

Kuna puugid muutuvad aktiivseks juba aprillis, tuleks end vaktsineerida juba varakevadel. Kuigi praegusel hooajal on vaktsineerimiste arv langenud, toob Laos välja Kabala piirkonna, mis sel Järvamaa lõikes oma vaktsineerimiste rohkuse tõttu silma jääb ja mida teistele eeskujuks võib tuua. Kõigil neil, kellel see käik arsti juurde veel tegemata on, on viimane aeg end vaktsineerida, sest marjade ja seente hooaeg on veel ees. Laos tuletab meelde, et kindlasti tuleks ära teha ka kohustuslikud revaktsineerimised. «Revaktsineerida tuleb iga kolme aasta tagant, kõige hiljemalt viie aasta tagant,» ütleb Laos.

Juunis haigestus Eestis puukentsefaliiti 27 inimest, kokku on tänavu sellesse haigestunud 34 inimest, selgub terviseameti statistikast.
Võrreldes eelmise aastaga on haigestumine jäänud samale tasemele. Toona haigestus juunis puukentsefaliiti 25 inimest ning seitsme kuuga kokku 32 inimest.

Maakondadest oli nakatunuid tänavu juunis kõige rohkem Ida-Virumaal ja Pärnumaal, kus juunis registreeriti mõlemas viis haigusjuhtumit. Tartumaal ja Jõgevamaal registreeriti nakatumisi neli, Tallinnas kolm. Teistes maakondades oli üks-kaks nakatumist.

Puukborrelioosi registreeriti juunis 129 juhul, aasta algusest on borrelioosi nakatunud 375 inimest. Borrelioosi nakatunuid oli juunis kõige enam Tallinnas ja Saaremaal – mõlemas 30. Harjumaal oli nakatunuid 14, teistes maakondades jäi borrelioosijuhtude arv juunis alla kümne.

Puugihooaeg kestab Eestis tavaliselt aprillist oktoobrini. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viie soojakraadi juures.
Möödunud aastal registreeriti Eestis 179 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 1787 puukborrelioosi juhtu.
Puukborrelioosi vastu Eestis vaktsiini ei ole ning immuunsust haiguse vastu ei teki ka pärast borrelioosi läbipõdemist. (JT/BNS)