Käesoleva aasta esimesel poolel registreeriti Eestis kuritegusid viis protsenti enam kui mullu samal ajal, seejuures kasvas varguste arv enam kui kümnendiku võrra.
Kuritegevus näitab hääbumise märke
/nginx/o/2017/10/13/7207697t1h9569.jpg)
22. juuli 2010, 14:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järvamaal registeeriti poole aastaga 351 kuritegu ehk 63 vähem kui eelmisel aastal sama ajaga.
Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõuniku Andri Ahvena sõnul vähenes Eestis kuritegude arv 101 kuriteoliigis ning kasvas 75 puhul.
Suurima kasvuga kuriteoliik oli vargus. Eeskätt sagenesid kaubandusettevõtetest toime pandud vargused – neid oli 12 protsendi võrra enam kui 2009 esimesel poolaastal.
Keskmiselt registreeriti esimesel poolaastal Eestis 10 000 elaniku kohta 178 kuritegu. Enam kui 40 protsenti kuritegudest registreeriti Tallinnas.
Pealinnas on kuritegude arv 10 000 elaniku kohta kõige kõrgem – 249 kuritegu. Tallinnale järgnevad Ida-Virumaa ja suured linnad nagu Narva, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, kus registreeritud kuritegude arv 10 000 elaniku kohta jäi vahemikku 166–221.