Üürikorteri valijat ähvardavad mitmed lõksud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Toomas Huik/ Postimees

Oma esimest üürikorterit valiv noor peaks olema tähelepanelik nii kuulutuses oleva teabe kui ka omaniku jutu õigsuse suhtes, samuti tuleks kindlasti sõlmida läbimõeldud leping.

Türi majandusgümnaasiumi vilistlane Anna Tamm (23) on kokku puutunud kolme üürikorteriga. «Esimese üürimine kujunes tõeliseks katsumuseks,» lausus ta. «Algul maksime kahe peale 5000 krooni maakleritasu. Seejärel selgus, et kuigi kuulutus lubas neljatoalist korterit, olid ühes ruumis omaniku asjad ja meie seda kasutada ei saanud.»

Anna kirjeldas, kuidas maakler rääkis, et korteri omanik töötab Soomes ja ööbib korteris vaid paar korda aastas ning helistab alati ette. «Tegelikult tuli ta paar korda kuus eelnevalt teada andmata, oli ebaadekvaatses seisundis ning vahel viibis korteris isegi nädala,» rääkis ta.

«Praegu maksame koos elukaaslasega ühetoalise 33 m2 avatud köögiga korteri eest 2000 krooni, suvel on kommunaalmaksud umbes 800, talvel ligikaudu 1400 krooni,» lausus Anna. «Eelmises korteris küündisid kommunaalmaksud talvel 2600 kroonini, põhjuseks elektriradiaatorid, mida ise reguleerisime.»

Koerust pärit bioloogiatudengil Kirke Pilvikul (21) on kogemusi kahe korteri valimisel. «Esimese kasuks otsustasime, sest see asus nii suurepärases kohas, Vanemuise teatri taga, ning selle eest ei pidanud ka väga palju maksma,» ütles ta. «Samuti lubas omanik meil nii palju remonti teha, nagu tahtsime.»

Kirke on kokku puutunud erinevate probleemidega korterivalikul. «Eelmises korteris ei talunud meie naabrid pärast kella 11 kõvema häälega rääkimist,» lausus ta. «Samuti puhus akende vahelt külma õhku, gaasiboiler töötas siis, kui tahtis, ning keeruline oli leida ka sobiva hinnaga internetiteenust.»

Hoiatavaid näiteid teab Kirke veelgi. «Üks mu sõber üüris ridaelamuboksi, kuid selle omanik polnud sõlminud lepingut ühegi prügiveofirmaga,» lausus Kirke. «Keset õppeaastat ilmus konteinerile silt, et see kuulub hoopis ühele korteriühistule, seega kogus mu sõber ülejäänud aja prahti garaaži ning nüüd otsib ta veel pärast väljakolimist võimalust seda prügilasse viia.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles