Täna lõunaks oli XIX Talupäevade peatänav Jäneda lossi ja Musta Täku Talli vahel nii inimestest pungil, et vaevu pääses liikuma.
Jäneda Talupäevad lõhnavad suitsusingi järele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talukauba tänaval kohtas üllatavalt palju silte «Suitsusaunasink», «Maasink» või «Suitsuliha».
Maasinki pakkuv Indrek Tuul Tartumaalt on talupäevadel kaubelnud juba üle tosina aasta, nii et Tuule sinki teatakse. Seda suitsutab tema isa Peeter Tuul juba ligi veerandsada aastat. «Väikesed saladuse ikka on. Seda saan küll öelda, et me ei kasuta mingeid maitse- ega lõhnatugevdajaid,» kinnitas poeg Indrek.
Nii kauplejaid kui ostjaid on Jänedale kogunenud üle Eesti. Kohal olid tünnitäied värsket hapukurki Peipsi äärest – üks kurk 5 krooni. Üks Kihnu vimb maksis 10 krooni.
Järvamaal Käravetel asuv Rebase talu kauples värske kartuli ja rohelise köögiviljaga. Perenaine Piia Tiigemäe ütles, et kartuliaasta pole seni olnud suurem asi – kevad külm, suvi kuivavõitu. «Eile öösel tuli vihma, ehk see paneb kasvama,» lausus ta. Talus kasvab kartuleid kuut sorti, et Jäneda sügislaadal on alati vaadata ka Rebase talu kartulinäitus, siis katselappide peal on sorte rohkem.
Saue poisil Kertol, kes esmaspäeval saab nelja aastaseks, oli juba esimene ost tööhoos: mullipüstolist õhku lennanud vikerkaarevärvilised mullid panid neid imetlema ka mööduvad täiskasvanud.
Rivo Veskimäe tutvustas poeg Oliverile, kes äsjaostetud traktor tugevast peos, vasikaid, sest neid loomi nende talus Raplamaal enam pole. On kanad, haned, sead ja jänesed.
Oma küülikuid tutvustas talupäevadel Ambla valla Võsu talu perenaine Kalli Hendrikson. Küsimusele, kas ta ei pelga sel suvel Jõgeva ja Tartumaal levima hakanud küülikute müksomatoosi, ägeda ja piinarikka kuluga nakkushaigust, mis lõpeb enamikel juhtudel küüliku surmaga, vastas ta, et vaktsineerimine aitab ja tema küülikud, keda on talus saja ringis, on vaktsineeritud. «Aga kartma peab ikka,» lausus ta.
Lambaid oli uudistamas kolmene Keit ja neljane Keitlin koos ema-isa Leana ja Aron Nurkeniga Aravetelt. «Kas see on loomaaed?» päris Keit vanematelt.
Päris loomaaed see polnud, aga aedikutest iga tõugu lambaid, veiseid ja vasikaid, mõni küülik ja bernhardiinikutsikad, kellele võis pai teha, andsid miniloomaaia mõõdu välja küll.
«Tulime siia, meest enam traktorist kätte ei saa,» ohkas Ida-Virumaalt Jänedale sõitnud Kaie Vent. Nende Tiido talus on ligemale 300 hektarit maad ja ime siis, et peremees Ülo traktorite vastu huvi tundis.
Jäneda on 1992. aastast alates juulikuu viimasel nädalavahetusel oodanud külla Eestimaa talupidajaid ja põllumehi, et enne eesootavat koristusaega veidi ühiselt hinge tõmmata ja vanade tuttavatega pidada aru põllumajanduse tuleviku üle. Oodatud on ka linnarahvas, et veeta mõnusalt kaks suvepäeva. Talupäevad pakuvad igaühele midagi meelepärast – meestele põnev traktorite kiirendusvõistlus, naistele osturõõmu ja lastele armsaid koduloomi.
Jäneda talupäevad jätkuvad homme.