Varjendid seisavad kasutuseta

Ilmselt Järvamaa suurim varjend asub metsasügavuses kunagise Sikemäe talu naabruses. Kümmekonna aastaga on varjend küll võssa kasvanud, kuid huvilistest annavad märku jalgrajad varjendi ümbruses. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Türi kesklinnas 39 000 euroga müügis olev varjend on vaid üks paljudest, mis on Järvamaale rajatud nõukogude ajal. Enamik varjendeist seisab kasutuseta ja on isegi vett täis valgunud.

Türi vallavalitsuse all olev varjend on erandlik: seal asub praegu valla arhiiv, raamatukogu fondihoidla ja maja serverid.

Valla sotsiaalosakonna juhataja Peeter Kruusement ütles, et ligi 250ruutmeetrise põrandapinnaga varjend võeti kasutusele, kui hoonesse kolis Türi linnavalitsus ja majas tehti remonti. «Enne seda asus seal metsakombinaadi kontor-ühiselamu ja vahetult enne linnavalitsuse kolimist oli varjendis Pai pood ja selles Pai baar,» täpsustas ta.

Türi kiriku taga ja müügis oleva Kurrikoffi varjendi kohta lausus Kruusement, et see on säilinud enam-vähem algsel kujul.

Kruusemendi teada on vahepeal olnud päevakorral mõte pakkuda ligi 430ruutmeetrist hoonet noortekeskusele ja ekstreemspordi harrastajaile. «Õnneks seda siiski ei tehtud. See on üks kole ja hirmus urgas. Noored ei peaks tegutsema urgastes, kus neid keegi ei näe, vaid päevavalguses, et võiksime nende üle uhkust tunda,» arutles ta.

Varjendid kuuluvad eraisikuile

Militaarajaloo huviliste foorumist on lugeda, et omaaegne suurim tsiviilkaitsevarjend Paides asub Vee tänavas. Paide linnavalitsuse ehitusnõunik Aldo Pitsner lisas, et linnavalitsuse andmeil on varjend olnud ka Järvamaa kutsehariduskeskuse juures ning MEKi hoones, samuti Väike-Aia tänavas. «Ilmselt seisab enamik neist kasutuseta,» sõnas ta.

Pitsneri kinnitusel kuuluvad kõik varjendid eraomanikele ja linnavalitsuses neid arvel pole.

Kaitseliidu Järva maleva pealik Arvi Niglas tunnistas, et ka Kaitseliidul puudub ülevaade, kui palju omal ajal Järvamaale varjendeid ehitati ja millises seisus need praegu on. «Need kuuluvad kas riigile või eraomanikele,» pakkus ta.

Niglase ütlust mööda pole Kaitseliit varjendeid endale taotlenud ja neid pole liidule ka pakutud. Ainus varjend, milles Niglas sees on käinud, asub Väätsa vallas Männarus.

See varjend tekitas elavat keskustelu ka militaarajaloo huviliste foorumis. Männaru punkriks kutsutav Eesti Energia varujuhtimispunkt Väätsa vallas on osa foorumis sõna võtnute teada kindlalt omal ajal ENSV juhtkonna varjendiks ehitatud. Teised välistavad selle võimaluse, kinnitades, et 450ruutmeetrise pindalaga kinnistu oli ENSV juhtkonna mahutamiseks liiga väike.

2001. aastal müüs Eesti Energia varjendit kirjalikul enampakkumisel. Eesti Eks­press kirjutas toona, et ehitis oli kasutusel energia juhtimiskeskusena ning sinna sobiks rajada puuviljakeldrit või ka kartulisalve.

Praegu kuulub kinnistu eraisikule, kes soovis leheveergudel anonüümseks jääda. Ta ei soovinud ka oma plaane seoses kinnistuga avalikustada.

Varjendisse mahub kortermaja

Vaid 15 aasta eest hakati rajama Järvamaa ja Harjumaa piirile varjendit, mis pidi vastu pidama tuumasõjalegi. Viie meetri sügavusele maa alla ulatuv majakarp valmis 2003. aastaks. Väiksema kortermaja mõõtmeid välja andva varjendi ehituskvaliteeti kiidab ka kunagi varjendi-konverentsikeskuse ehitusprojektile kooskõlastuse andnud endise Väätsa metskonna metsaülem Harti Paimets.

Paimetsa teada on jaapanlase Yoshiteru Akiyamale kuuluval varjendil kaks korrust maa all. Et ehitus jäi pooleli, ei läinud kaua, kuni alumised korrused valgusid vett täis. «Projekt nägi ette, et pidevalt pumbatakse vett välja,» täpsustas ta.

Nii ongi geopeituse mängijaile ja muidu uudistajaile vaadata vaid hoone maapealne korrus, mis Paimetsa teadmist mööda oli plaanitud autodele. Lihtne mõõtmine näitas, et maapealse korruse mõõtmed on 15 × 25 meetrit. See teeks kogu hoone pindalaks rohkem kui tuhat ruutmeetrit.

2007. aastal kirjutas Järva Teataja, et Akiyama konverentsikeskusse oleks saanud maanduda ka helikopter. Ka nüüd, aastal 2014, paju- ja kasevõsas peituva hoone katusel käies kinnitas Paimets, et sellele võinuks kopter vabalt maanduda.

Jaapanlasest pole praegu teada midagi, sest 2003. aastal kuulutas kaitsepolitsei ta Eestis ebasoovitavaks isikuks. Pärast seda, kui 2006. aastal kuulutas kohus välja Yoshiteru Akiyama kui füüsilise isiku pankroti, pani kohtutäitur ligi 80hektarise kinnistu 2007. aastal kahe miljoni kroonise alghinnaga oksjonil müüki.

Sama hinnaga jaapanlane kinnistu 1999. aastal kinnisvaraärimees Hillar Viksilt ka ostis.