Igatsus isa järele muudab lapse tujukaks

Foto: Corbis/Scanpix

Üks asi on olla üksikema omal valikul – see võimaldab rääkida lapsele, et „ma soovisin sind endale nii väga“ ja mõjub lapse mina-pilti toetavalt. Teine asi on aga siis, kui oled üksikemaks jäänud saatuse tahtel. Kuidas olla oma lapsele toeks ja isadepäevad valutult üle elada? 

Lapsevanemaile näpunäiteid jagaval lehel handingparenting.com on toodud järgmine näide ühelt üksikemalt: 

„Abikaasa jättis meid, kui tütar oli 8-kuune. Ta oli vägivaldne nii minu kui ka lapse suhtes ja lahkus meist vihasena ega toetanud meid ka rahaliselt. Kui mu tütar oli 3-aastane, helistas ta üle pika aja esimest korda. Me vaidlesime ja tülitsesime telefonis. Vihastasin ja viskasin toru hargile ning puhkesin nutma. Tütar tuli teisest toast ja küsis, kellega ma rääkisin. Vastasin, et tema isaga. „Ka mina igatsen tema järele,“ ütles mu tütar ja puhkes samuti nutma. Võtsin ta sülle, hoidsin kõvasti ja me nutsime isa pärast tükk aega. Meil kummalgi olid selleks oma põhjused.“