Noored ei tähtsusta tootemarke üle

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Giorgi Feštšin (vasakul) valib rõivaid eelkõige stiili ja mugavuse tõttu, firmamärk pole tema jaoks nii tähtis, kuid Anni Männil eelistab firmariideid kvaliteedi ja vastupidavuse tõttu.
Giorgi Feštšin (vasakul) valib rõivaid eelkõige stiili ja mugavuse tõttu, firmamärk pole tema jaoks nii tähtis, kuid Anni Männil eelistab firmariideid kvaliteedi ja vastupidavuse tõttu. Foto: Andrus Eesmaa/ Järva Teataja

Tänavapildis näeb noori, kes eelistavad kalleid tootemarke, aga neidki, kes ostavad rõivaid masstoodanguga poodidest. Kehakatteid valivad noored eelkõige mugavuse ja seljas passimise järgi.

Hektor Roosileht (20) ostab rõivaid enamasti mõnest suuremast kaubanduskeskusest, kus on laiem valik poode. Tema lemmikud on Reserved, AG, CroppTown ning Seppälä. «On mõni pood veel, mis kohe meelde ei tule,» lisab ta.
Hektori meelest on riidekraami ostu juures kõige tähtsam, kuidas see selga istub. «Kui tunnen end mugavalt, tuleb vaadata järgmisi nüansse nagu välimus ja ka hind,» ütles ta.

Valida tuleb sobivuseja mugavuse järgi
Hektor ütleb, et erilisi värvieelistusi tal pole, aga kuidagimoodi satuvad riidekappi veidi tumedamad ja neutraalsemates toonides riideesemed.
Teksapaari eest Hektor tuhandeid kroone kindlasti ei maksaks, kuid ei ostaks ka kõige odavamaid, vaid valiks kvaliteetsemad ja kallimad, sest need püsivad kauem. «Tootemarke ma nimetama ei hakka, sest ma ei vaata rõivaid selle järgi,» sõnab ta.
Ka teiste inimeste riietumisviisi paneb Hektor tihtipeale tähele. «Vahel lihtsalt mingi särk või püksid ei sobi inimesele kohe üldse selga, ta pole osanud valida neid oma keha järgi,» ütleb ta.
Samas järgib rahvas Hektori meelest moodi liigagi palju. «Rohkem tuleks mõelda sellele, mis endale meeldib, mitte sellele, mis teistele meeldida võiks,» soovitab ta.
Sally Lepik (19) ütleb, et kannab rõivaid, mis talle meeldivad ja sobivad, olenemata sellest, kas nad on ostetud Zarast, Guessist või üldse kaltsukatest. «Üldjuhul on tava- ja firmapoodide rõivastel kvaliteedis erinevusi, kuid see pole alati reegel,» sõnab ta.
Sally kogemust mööda võib vahel turukauba seast leida häid asju, mis maksavad palju vähem kui mõnes tuntud firmapoes. «Kuid näiteks jalanõud on küll vastupidavamad, kui osta need firmapoodidest,» lisab ta.
Sally meelest on juba peale vaadates võimalik hinnata rõiva kvaliteeti. «Kõik need suured firmamärgid, mis rõivastel igal pool on, on justnimelt koledad, need häirivad,» selgitab ta.
Sally ei pea oluliseks, et kõik näeksid: ta võimaldab endale kalleid kehakatteid. «See on rohkem eputamine,» ütleb ta. «Eelkõige peab riie olema mugav ja mitte üle hinnatud.»
Üldiselt jälgibki Sally hindu, sest talle ei meeldi osta ülehinnatud riideesemeid. «Kvaliteeti jälgin rohkem jalanõude puhul, aga rõivastel vaatan õmblused üle, enne kui midagi ostan,» selgitas ta.

Kvaliteet sõltub materjalist
Sally tähelepanekut mööda on viimastel aastatel on olnud võimalik Eestist osta igasuguste firmade kaupa. «Guess, Hilfiger, Nike, Oneill on tänavapildis kõige levinumad,» lisab ta.
Riina Lillemaa (22) teada külastavad tema eakaaslastest paljud odavamast klassist New Yorkeri poode ja kallimatest jääb kõige rohkem silma Guessi.
Riina riidekapp sisaldab tootemarke servast serva. Kõige rohkem on siiski keskklassi masstoodangut ehk siis A&G kaupu. «Olen sealt hea kvaliteediga pükse soetanud,» lausub ta. «Vero Modast sain isegi keskkooli lõpuks armsa komplekti.»
Kallimatest esemetest on Riinal Gucci püksirihm ja kell, mõlemad valget värvi, et kokku sobiksid. Teksade puhul eelistab ta Tom Tailorit ja Tommy Hilfigerit.
Riina kogemus on, et kvaliteet võib kalli kehakatte puhul mõnikord alt vedada. «Odavamatel toodetel saab tavaliselt paaritunnise kandmise järel aru, et kvaliteet pole just kõigi parem,» lausub ta. «Näiteks väljavenivuse poolest on tuntud just Terranova tooted.»
Riina kiidab Vero Moda särke. Ta usub, et kvaliteet ja vastupidavus sõltuvad kõige rohkem riideeseme materjalist. Hobiõmblejana pöörabki ta kõige rohkem tähelepanu materjalidele.
Riina kannab ainult seda, mis meeldib ja on seljas mugav. «Olgu see siis kallis või odav toode, mugavus ennekõike,» kinnitab ta.
Riinale pole elutähtis, et kallis firmamärk ehiks tema ihukatet. «Mõni aare kulub riidekappi siiski ära, aga ainult kallite firmamärkide nimel ma ei ela,» tunnistab ta.
Riina ütleb, et sõpruskond on nagu tema riidekapp, kus leidub nii margifanaatikuid kui ka kaltsukafänne. «Enamik ikkagi riietub vastavalt oma stiilile ja mugavusele, firmamärkidele tähelepanu eriti ei pööra,» märgib ta.
Oste sooritades lähtub Riina tavaliselt hinna ja kvaliteedi suhtest. «Proovin vältida linnapildis «kaksiku» efekti,» märkis ta. Siinkohal tulevad tal oma õmblemisoskused kasuks.
Hea meelega läheks Riina isegi näiteks Inglismaale poodlema, sest seal juba on, mida osta. «Mulle meeldib unikaalsus ja suuremates riikides on selliste esemete soetamiseks rohkem võimalusi, sealsetel tänavatel jääb see ka silma,» selgitab ta.
Riina tunnistab, et pole kunagi Niket kandnud, kui trenniriided välja jätta. «Nike hullus kaasas endaga pigem dressipükse fännavaid noormehi,» arutles ta. «Tüdrukuid nii tihti Nike firma märgiga pole näha, heal juhul mõni särk või vabaajapüksid.»
Sally spordifirmamärgi Nike hullust ei mäleta. «Tänavapilt on praegu kirju, kõike kohtab, aga otseselt pole küll silma jäänud, et Nike domineeriks,» ütleb ta.
Sally meelest on igal firmal oma hiilgeaeg, võib-olla oli Nikel see juba ammu.
Kadri Ehamäe (11) ei osanud Nike kohta suurt midagi öelda. «Tean vaid, et selle firma vaba aja jalanõusid kannavad päris paljud noored, need meeldivad mulle ka,» ütleb ta.
Kadri on harjunud kandma Foxi rõivaid. «Need on ilusad ja mugavad, Eestis suht kallid, aga välismaalt tuues saab odavamalt,» põhjendab ta. «Fox on krossifirma, sõidan ka krossi.»
Anni Männil (18) eelistab osta ja kanda firmarõivaid, sest temale on tähtis eelkõige toote kvaliteet ja vastupidavus.
Muidugi ei osta ta ainult kalleid ihukatteid. «Nii kui nii-öelda tavapoes ikka midagi meeldib, siis ostan ära,» lausub ta. «Kogemused on näidanud, et tavapoodidest ostetu ei pea kaua vastu, näiteks korduvalt pestes muutuvad värvid tuhmiks.»
Raha poolest on Annil alati võimalus kallimaid rriideesemeid soetada, sest ta ei tee seda tihti. «Kui midagi kindlat on vaja, siis ostan, hind rolli ei mängi,» lisab ta.
Sisseoste teeb Anni tavaliselt Surfhouse’i, Exiti ja DC esinduspoes.
Anni teada käib enamik tema sõbrannasid tavapoodidest ostetud rõivastes. «Poisid seevastu eelistavad kallimaid firmasid, neidsamu, mis mina,» lausub ta. «Tänavapildis on pigem ikka rõhku pandud riideeseme välimusele kui firmale, aga poisid eelistavad kindlasti DC-d.»
Giorgi Feštšini (18) meelest peaks kandma neid rõivaid, milles ennast tõesti mugavalt tunned, mitte üritada sulanduda nii-öelda halli massi ja osta kokku igasuguseid hilpe, mis hiljem jäävad kappi vedelema.
«Noorukitele läheb väga korda, mis teised neist arvavad, seetõttu ostavad nad rõivaid selle järgi, mida üldine mass kannab,» teab ta öelda.
Giorgi valib kehakatteid pigem stiili ja mugavuse järgi ning firmale nii palju tähelepanu ei pööra. «See ei välista, et satun tihti firmapoodidesse uut kaupa uudistama,» tunnistab ta.

Rohkem võiks olla värve
Mõnes suuremas linnas on Giorgi üks esimesi valikuid kindlasti New Yorker. «Hinnad on alati mõistlikud ning ka Fishbone’i või Smogi kaup on minu maitsele,» ütleb ta. «Üldjuhul leiab sealt eredates värvitoonides T-särke.»
Giorgi soovitab värvitoonide suhtes avatum olla. «Kui nüüd firma- ja tavapoodide kaupa võrrelda, ei ütleks, et oleksin suurt vahet täheldanud,» lausub ta.
Giorgi kogemust mööda on firmakad kindlasti mingil määral kvaliteetsemad, kuid tihti seljas ebamugavad. «Samas, eks paljudele ole tähtis, et nende rõivastel ilutseks suurelt maailmas tuntud firmamärk, kõik on inimese eelistustes kinni,» arutleb ta.
Giorgi teada saab tihti määravaks hoopis, mida lähedased soovitavad. «See võib valikuid nii raskendada kui ka lihtsustada, kuid lõppude lõpuks peaks siiski lugema, mida inimene ise kanda tahab, hoolimata sellest, mida teised arvavad,» ütleb ta.

Tagasi üles