Ministeerium pani Paide linna dieedile

FOTO: Tiit Reinberg / Järva Teataja

Paide linn on nagu ülekaalus laps, kellelt vanemad on taskuraha ära võtnud, et ta endale maiusi ei ostaks. Kui laps suudab normaalkaalu jõuda, saab ta ka taskuraha tagasi.

Selles näites on lapsevanema rollis rahandusministeerium, kes otsustas, et Paide linn ei tohi võtta sentigi laenu ning ta ei saa riigilt investeeringutoest ega euroabiraha enne, kui laenukoormus on väiksem kui lubatud 60protsendine piirmäär.

Ministeeriumi otsus tähendab seda, et järgnevaks kaheks aastaks linna areng seiskub, sest ühekski suuremaks investeeringuks raha pole. Nii peavad lapsed ootama rulaparki  veel aastaid ja surmahoobi võib saada plaan rajada riigigümnaasium Posti 12 majja. Sest 150 000 euroga müügis oleva  kinnistu ostuks laenu ju võtta ei saa, aga linnaeelarve nii suurt väljaminekut välja ei kanna.

Paide linnapea Priit Värk ütles, et nõutud laenupiirini on lootust jõuda kahe aasta pärast. Küll on võimalik leppida pankadega kokku maksta laen tagasi plaanitust kiiremini, kuid siis tekib kohe küsimus, kuskohast selle tarvis raha leida.

Värk selgitas, et uudis on ka linnajuhtidele sedavõrd värske, et lõplikke otsuseid pole, kuid ühe võimalusena näeb ta kärpida seni plaanitud kulusid.

Värk selgitas, et üle tuleb vaadata ka lähiaja investeeringud. Nii ei välistanud ta, et pidurit võidakse tõmmata Selveri juurde turu rajamisele, mida nad loetud päevad tagasi Järvamaa messil inimestele tutvustasid.

Värk ütles, et kuigi euroraha lootus pole, ei keela keegi projekte kirjutada ja sel moel raha taotleda. Konks on üksnes selles, et töödega saab algust teha alles siis, kui laenukoormus on nõutud tasemel ehk arvatavasti kahe aasta pärast.

Sellekohane kiri, et Paide peab järgnevaks kaheks aastaks  investeeringurahast suu puhtaks pühkima, jõudis rahandusministeeriumist linnavalitsusse juba aprillis, kuid volinikud kuulsid sellest alles eelmisel neljapäeval.

Värk selgitas, et kiri oli saabunud linnavalitsusse enne, kui tema linnapeaks tuli, kuid tegemist polnud kindlasti info kinnimätsimisega, sest investeeringurahast ilmajäämist pole dokumendis otseselt kirjas, küll viitavad sellele teatud paragrahvid.

Tagasi üles