Loe, milliseid lahendusi maakonna noored reedel osaluskohvikus leidsid

Foto: Järva Teataja

Reedel oli Roosna-Allikul Järvamaa osaluskohvik, kus 58 Järvamaa noort ja 29 otsustajat arutlesid erinevate teemade üle. Vaata alljärgnevalt, millest räägiti ja milliseid lahendusi leiti.

1. teema: «Kooseluseadus – mis see meie jaoks tähendab?»

Lauajuht: Brigita Ivanova

Ekspert: Eneken Savi

Noored ja ekspert leidsid, et kooseluseadusest teatakse tegelikult väga vähe ja seadusega polda kursis. Meedia poolt on tekitatud ühekülgne arvamus. Noored suhtuvad seadusesse pigem positiivselt – leiti, et pigem on seaduse vastu vanemad inimesed. Leiti, et meedia oleks pidanud olema mitmekülgsem ja nii negatiivset kui positiivset võrdselt käsitlema. Samasooliste kooselu kohta jäi pigem peale arvamus, et nad on tavalised inimesed ja ise teavad, kellega, kus ja kuidas. Valdav osa noori on neutraalsed, sest leiavad, et see pole nende probleem.

Leiti, et arvamust antud teema kohta võib avaldada, kuid tuleks vältida liigselt oma arvamuse peale surumist. Hetkel on olukord selline, et inimesed, kes teemaga kursis ega seotud pole, avaldavad subjektiivset arvamust ja paisutavad asjad üle. Noored arvavad, et kõik on võrdsed.

Märgatud on ka diskrimineerimist – vaadatakse inimeste peale viltu, tehakse põhjendamatult liiga arvamuse põhjal, ei arvestata teistega.

Aktuaalne on just seaduse puhul see, kas samasoolised peaksid saama lapsendada. Leiti, et laps ei ole samasooliste kasvatusest mõjutatud, sest homoseksuaalseks ei kasvata, vaid sünnitakse. Leiti, et see tagaks samasooliste peres kasvanud lapsele hoopis mitmekülgsema suhtumise maailma ja inimestesse ning suureneks sallivus.

Lahendused:

• Seaduse jaoks on vaja aega, sest aeg loob võimalused. Järgnevate põlvkondade jaoks on teema vähem „tuline“ ja aktsepteeritud.
• Seadus ei muuda nagunii inimeste tundeid – kes tahab koos olla, see on koos nagunii.
• Tuleb teha teavitustööd, et homoseksuaalseks sünnitakse, asi ei ole kasvatuses.
• Koolides anda rohkem infot, erinevatest kooseluvormidest peaks rohkem rääkima.
• Meedia PEAB olema mitmekülgsem ning käsitlema teemat ka positiivsemas võtmes.

2. «Kas Tiigrid magavad talveund ehk mis sai E-riigist?»

Lauajuht: Hans-Kristen Sapas

Ekspert: Kristjan Kõljalg

Noored leidsid, et e-teenuste infomüra on nii suur, et infot on seetõttu hoopis keerulisem leida. Noored on mugavad ja palju jääb viitsimatuse taha. Arvatakse, et lihtsam ja kiirem on saada infot koolitöötajatelt või noorsootöötajatelt, samuti toetutakse väga palju vanematele. Noored mainisid, et ka vanus piirab id-kaardi abil paljude e-teenuste kasutamist. Samuti ei ole noortel vajadust ega põhjust rohkemaks teenuste kasutamiseks, kui näiteks e-kool ja internetipank.

Lahendused:

Kool:

• Muuta koolisisene interneti kasutamine turvalisemaks.
• Lõimumine.
• Muuta nutiseade töövahendiks.
• Erinevad koolitused lastele (it-turvalisus, kasutamine jne).
• Muuta õppekava ning e-teenused sisse tuua.

Organisatsioon:

• Pakkuda koolitusi nii noortele kui õpetajatele ja noorsootöötajatele.
• Tagada vajalikud IKT vahendid.
• NUTILABOR.

3. «Appi! Ma lõpetasin kooli! Mis nüüd?»

Ekspert: Kairi Kärner

Noorte jaoks on pärast põhikooli lõppu kolm valikut: kas gümnaasium, kutsekool või tööturg. Gümnaasiumi lõpetajatel kas ülikool, tööturg või kutseõpe. Valikute tegemine ei ole alati kerge, sest paljud noored ei tea põhikooli või isegi gümnaasiumi lõpuks, mida nad täpselt teha tahavad või mis on neile sobivaim, Noored leidsid võimalusi, kuidas lihtsustada valikute tegemist ning leida enda jaoks sobivamad plaanid edasiseks.

Lahendused:

• Seadused tuleks paindlikumaks muuta.
• Õpetada juba päris varakult hea ja kasuliku CV koostamist.
• Karjääriõpetus tuleks tuua õppekavasse varem.
• Kooliealistele töökogemuste omandamine läbi vabatahtliku tegevuse. Selle jaoks luua võimalusi, projekte ning tutvustada vabatahtlikku tööd (näiteks vaheaegadel arvestushinne/ kursus/ mõningas aines hinne).
• Töövarjuks mitte ainult üks kord aastas, vaid projektiraames olla töövari mitmetes erinevates ametites.
• EELKUTSEÕPE
• Tutvustada noortele Vabatahtliku Passi võimalusi.
• Populariseerida väliskogemuste omandamist (YFU, ERASMUS+, vabatahtlik töö jne).
• Leiti, et noored peavad ka ise väga palju initsiatiivi näitama ning teadvustama, et nende tulevik on nende endi kätes. Põhiprioriteediks on edasiõppimine, kuid tutvustama peaks juba väga varakult erinevaid võimalusi.

4. «Kas kool saab olla huvitav?»

Ekspert: Rein Oselin

Lauajuht: Jan Margen Vau

Noored tõid välja erinevaid võimalusi, KUIDAS kooli õpilaste jaoks huvitavamaks muuta. Põhiline on, et kool SAAB olla huvitav, kui me ISE TEEME ja KOOS TEEME.

Mõned võimalused, kuidas koolielu huvitavamaks ja noorte jaoks atraktiivsemaks muuta:

• Kool tuleks muuta ka sisult ilmekamaks (mõeldud on kooli välimust, muusikat jne).
• Tähtis on, et kooli juhtkond kaasaks õpilasi.
• Erinevad lähenemisviisid õppetundide ajal (grupitööd, ettekanded, koolitused, mängud jne).
• Õpetada neid asju, mis läheb ka tulevikus eluks vaja – sotsialiseerumine on väga oluline!
• Arendada õpetajate ja õpilaste vahelisi suhteid.
• Klassi hologramm.
• Praktilised tegevused õppeainetes.
• Mängulisust rohkem!
• Elulisi näiteid, kogemuste jagamine.
• Initsiatiiv ka õpilaste poolt – nende ideedega arvestamine.
• Seltskondlikud üritused.
• Koostöö kooli vahel (juhtkond, õpetajad, õpilased).
• Tsükliõpe.
• Õpilaste ananüüme tagasiside õpetajatele ( näiteks interneti kaudu).
• „Energialaengud“ vahetundides – näiteks mängud, tants, õpitoad, muusika jne.
• Ümarlauad.
• Telefonide keelustamine tundide ajal!

5. «Millist «palka» tahab vabatahtlik?»

Lauajuht: Triinu Kopelmäe

Ekspert: Arto Saar

Vabatahtlikud teevad tööd, mis muudavad meie ühiskondliku ja kogukondliku elu paremaks ning teevad seda täiesti ilma rahalist tasu saamata. Arutelu käigus tuli välja, et vabatahtliku töö kohta käivat infot on vähe – paljud noored ei tea, kus saaks ennast vabatahtlikuks pakkuda. Vabatahtlik töö tuleb inimesest endast ja tavaliselt on inimene leidnud sisemise motivatsiooni, miks vabatahtlikku tööd teha. Leiti ka, et see võib muutuda kohustuseks, eriti, kui teed ja teed, aga ei tunne rahulolu või tänulikkust. Noored pakkusid vabatahtliku „palgaks“ mitmeid erinevaid võimalusi:

• Väga oluliseks peetakse tänu tehtud töö eest ning tunnustusüritusi, mida võiks olla rohkem – selle läbi tõuseb ka motivatsioon.
• Ühistunnustus – samuti kooli tasemel tunnustused, maakondlikul tasemel tunnustused.
• Saab osaleda erinevatel üritustel.
• Isiku otsene juht/ülemus märkab ja tunnustab.
• Tasuta teadmised, kogemused.
• Vabatahtlikele võiks pakkuda tasuta koolitusi.
• Tähtsaks motivaatoriks noortele on söök!
• Läbi sotsiaalmeedia tunnustamine (tunnustusüritused ei jõua kõigini, suurem kõlapind oleks näiteks läbi Facebook´i ja blogide.
• Tasuta „nänni“ saamine.
• Motivatsiooniüritused, kus vabatahtlikuna tööd teinud noor saaks tasuta osaleda.
• Sisemiseks „palgaks“ loevad noored:
• Sisemine rahulolu – tunne, et sind vajatakse/positiivne emotsioon.
• Kogemused.
• Teiste rõõmu nägemine.
• Uued tutvused – kontaktid võivad hilisemas elus väga vajalikuks osutuda.
• Kodukoha paremaks muutmine.
• Seltskond.
• Au ja kuulsus.
• Tähtsana tundmine.
• ENDA HEAOLU!

6. "Lähme sõidame, ainult hoia kinni- kas transport on takistuseks?"

Lauajuht: Rebekka-Maria Remmelgas

Ekspert: Harri Lepamets

Väiksemate maapiirkondade noored on leidnud, et nende jaoks on transport takistuseks – on noori, kes just selle tõttu soovitud huviringides ei osale või ei osale aktiivselt ühiskondlikus elus. Mõnel juhul leiti, et transport on aeglane ja koju/kooli saamiseks läheb kaua aega, sest läbisõidetavad kohad on suure ringiga. Samuti on juhtumeid, kus bussiliiklus on liiga hõre ja pole arvestatud näiteks huviringides käijatega. Paljud õpilased peavad tundidest varem ära küsima või pärast kooli liiga kaua ootama, sest pole arvestatud keskmiste tundide lõppemise ajaga. Imavere-Paide-Imavere bussiliiklus leiti olevat väga hõre. Türil ja Rakkes, kus liigub ka rong, on probleemiks see, et ei arvestata rongiliiklusega. Kuigi Rakke ei kuulu Järva maakonda, kasutavad paljud järvakad ka sealset rongiliiklust.

Lahendused:

• Kohalike omavalitsustega kokkulepped – leida ühised lapsevanemaid ja võimalusi, teha analüüs/statistika, kui paljud vanemad sõidavad teatud vahemaid ja kuidas seda õpilaste jaoks „ära kasutada“.
• Mobiilne noorsootöö – liigutakse seal, kus on lapsi.
• Peaks tegema analüüsi/statistika keskmiste huviringide alguste ja lõpu kellaaegadega ja vastavalt sellele ka sättima bussiaegu.
• Samuti arvestada tundide aegadega, et noored ei peaks liiga vara tunnist lahkuma või liiga kaua bussi ootama.
• Kogukonna/ vanemate vaheline koostöö.
• Uurida elektriauto kasutamise võimalusi kogukonnas – ametnike, sotsiaaltöötajate, lastekaitse, noorsootöötajate liikumise.
• Kui tekib suurem nõudlus, liigub ka rohkem busse. Reklaamida ja propageerida ühistransporti.
• Sättima bussiliikumise vastavusse ka rongi saabumis/lahkumisaegadega.

7. "Kodu, armas kodu - minu Järvamaa!"

Lauajuht: Mariin Klemm

Ekspert: Alo Aasma

Arutelu käigus toodi välja punktid, mis on Järvamaal hästi. Seekord ei keskendutud probleemidele. Järgmiste punktide järgi võiks analüüsida teemasid/olukordi/sündmusi/kohti jne, mis on noorte jaoks hästi ning tähelepanu suunata nende arendamisele ja täiustamisele.

• Noored ja tublid vallavanemad.
• Palju erinevaid huviringe.
• Hästi toimivad noortekeskused.
• Sportlik maakond.
• Hea, rahulik kasvukeskkond.
• Aktiivsed noored.
• Tasemel noorsootöötajad.
• Hea asukoht.
• Noori märgatakse (arutelu käigus märgiti, et selle punkti arendamiseks oleks vaja rohkem tunnustusüritusi ja märkamist).
• Kõrgem lend.
• Puhas keskkond.
• Viisakad inimesed.
• Sündmused erinevatele sihtrühmadele.
• Kogukonnad hoiavad ühte.
• Korrastatud mõisad.
• Palju tuntuid inimesi kasvanud Järvamaal (loeti ka nimesid: Pärt, Pehk, Tammsaare, Mae, Saarsalu, Juhanson, Lõhmus, Pevkur, Kass, Raud, Runnel, Mikser, Ever, Lepik jne).
• Hea haridus (edasi arendatav).
• Laulu- ja tantsupeo kultuur.
• Põhjaka.
• Muuseumid (piimandus, ringhääling, vanatehnika, kino, ajakeskus, jalgratta, Järvamaa muuseum).
• Eestimaa viljaait.
• Silmapaistavad vabatahtlikud.
• Väätsa TV.
• Odav kinnisvara.
• Aktiivne usuelu.
• Tasuta parkimine.
• Lihtne liikluskorraldus.
• Esnas „Naabriplika“.
• Paide-Türi rahvajooks.
• Palju ruumi.
• Haigla ja sünnitusmaja.
• Järvamaa Kutsehariduskeskuse söökla ja tehnika.
• Õendusabikeskus.
• Kirsimari söögituba.
• Järvamaa silt.
• Südamlikud inimesed.
• Heal tasemel maaelu.
• Eestimaa süda, Kevadpealinn.
• Rongiliiklus.
• Huvitavad turismiobjektid.
• Tõstmine.
• Odav kino.
• Õnnelikud vanemad.
• Tervislik elukeskkond.
• Hea mobiililevi.