Liisu Söögituba võlub lihtsusega

Kui paljudes siinsetes toidukohtades on ka lõunaajal söögilauad tühjad, siis Liisu Söögitoal ei paista klientidest puudust olevat.

FOTO: Tiit Reinberg/ Järva Teataja.

Liisu Söögituba on aus ja lihtne söökla, kus saab kiiresti ja mõistliku hinna eest kõhu maitsvat toitu täis, aga sinna ei jääda pikemalt istuma ega niisama aega surnuks lööma.

Paarkümmend aastat tagasi kubises Eesti lihtsatest sööklatest, mida hakati ümber kujundama. Toolide ja laudade asemel tulid pehmed diivanid, valgust jäi vähemaks ja lettidele ilmusid alkoholipudelid.

Lihtsate koduste toitude asemel pakuti friikartuleid viineritega, hamburgereid ja mikrolaineahjus ülesoojendatud sügavkülmutatud pitsasid.

Õnneks on niisuguste söögikohtade aeg ümber ja vanad head sööklad tulevad tagasi. Üks parimaid söökla näiteid on Liisu Söögituba Paides Laial tänaval.

Koha nimetuses on «söökla» asemel küll ilus eestikeelne sõna «söögituba», aga kes sealsest uksest sisse astub, mõistab, miks.

Ruumid on hiljuti läbinud põhjaliku remondi. See lihtsalt ongi üks suur tuba toolide ja laudadega, kus saab süüa – seega söögituba.

Lõunaajal lookleb leti ees alati järjekord, kuid et toitu tõstavad taldrikutele mitu kokka, siis ootamisele õnneks aega palju ei kulu.

Kui kaks päeva tagasi seal söömas käisin, oli menüüst valida kolme supi, kümmekonna prae ja kolme magustoidu vahel.

Pool suppi maksab kaheksa ja terve ports 12 krooni. Kui mõnes söögikohas tähendab pool suppi väikest kruusitäit, siis Liisus saab leiba kõrvale hammustades väiksema isuga inimene söönuks küll.

Kusjuures leib on tasuta ja voli võtta seda nii palju, kui sisse mahub.
Praadide hinnad jäävad 25 ja 30 krooni kanti, kuid on võimalik kulutada ka 45 krooni.

Võtan pool rassolnikut ja sealihaguljaši. Supp on minu maitse järgi natuke mage, kuid et laual on soolatops, on mure murtud.

Supp on nii hea, et julgen seda ka järgmine kord võtta ja teistele soovitada, kuid natuke vähem tilli ei teeks paha.
Guljaši kohta võib öelda, et see on üks tõsine ja korralik söökla toit. Ikka kartulid, liha, soust ja natuke salatit. Salateid on Liisu Söögitoas valida nelja sorti. Valin peedisalati ja jään sellega rahule.

Sealihaguljašist leian paar pekisemat lihatükki. Teadmiseks peenematele preilidele, kes üksnes punast liha söövad: oranž kaste võib endas ka pekitükki peita.
Kolme kuu jooksul, kui oleme Järvamaa söögikohti külastanud, on fotograaf olnud sageli hädas, et pole kliente, keda pildistada.

Liisu Söögitoas seda muret pole, sest leti ees lookleb kogu aeg järjekord ja lauad on rahvast täis.
Statistika küll puudub, kuid usun, et siin käib päevas söömas inimesi rohkem, kui kõigi linna ülejäänud söögikohtade peale kokku.

Ühe ajakirjaniku arvamus söögikoha kohta on kõigest ühe inimese arvamus, mis ei pruugi enamiku külastajate suhtumisega kokku minna, kuid tundub, et selles kohas olen üldsusega sama meelt.

Liisu Söögituba tõmbab ühtviisi nii tunkedes töömehi, kontorites töötavaid ametnikke kui ka ärimehi, kes võiksid oma sissetuleku poolest ka mõnes kallimas kohas einestada.

HINDED
Toit 5
Teenindus 4
Interjöör 4

Tagasi üles