/nginx/o/2010/08/27/423576t1hcadc.jpg)
Tarasovi pere elas Albu vallas Ahula külas tavalist elu: ema-isa käisid tööl, lapsed koolis, nädalavahetusel sõitsid mõnda suuremasse linna poodlema või veekogu äärde kalale. 2006. aastast muutus kõik – isa Rivo ostis krossitsikli.
Tarasovi pere elas Albu vallas Ahula külas tavalist elu: ema-isa käisid tööl, lapsed koolis, nädalavahetusel sõitsid mõnda suuremasse linna poodlema või veekogu äärde kalale. 2006. aastast muutus kõik – isa Rivo ostis krossitsikli.
Huvi ala vastu tekitas sõpruskond, kellest paljud juba krossi sõitsid, eesotsas Lembit Nõlvakuga. «Hakkasin trenni tegema. 2007. aasta oli võistlusaasta. Poiss oli siis kuuene, kui ratta selga istus,» meenutab Rivo.
«Kui paps sai tsikli, tahtsin ka sõita. Hakkas meeldima,» poetab Kristo vahele.
Nüüd ongi vahepeal üheksaseks saanud Kristo kasvanud krossiradadel pere põhitegijaks, isa ja vanem vend Kardo on hooldemehed, ema Kaja taustajõud, kes koos pesamuna Kaspariga kõik sõidud raja ääres kaasa teeb – see on kogupereüritus. Aastatega on nad mitu korda läbi kihutanud kõik Eesti krossirajad.