Veel kaks päeva saab Järvamaa aasta tegu valida Vaata, kes on nominendid ja tee oma valik

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Vahetult enne pühi lõppes kandidaatide esitamine konkursile «Järvamaa aasta tegu 2014» ning nüüd kuulutavad Järvamaa omavalitsuste liit ja Järva Teataja välja suure rahvahääletuse, kus kõik saavad valida nende meelest tänavu maakonnale olulise ja erilise teo. Seekord pääses valikusõelast läbi 13 nominenti.

Järvamaa aasta tegu 2013. Arvamusfestival. DMITRI KOTJUH, JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Oma valikut saab teha mitmel viisil:

• Lõika välja kupong Järva Teatajast ja postita või too see Järva Teataja toimetusse (Väike-Aia 5, postkast 38, Paide).

• Kirjuta oma valik Järva Teataja digilehes loo «Aasta teo hääletus» kommentaariumi.

• Hääle võid saata ka e-kirjaga aadressil toimetus@jt.ee või anna sellest teada Järva infoportaali leheküljel www.jarva.ee. Hääletama pääseb SIIT.

• Valikust võib teada anda ka Järva Teataja või Järvamaa – Eesti Südamaa Facebooki lehel sõnumitesse kirjutades.

Hääletus lõpeb 22. jaanuaril. Aasta tegu kuulutatakse välja 30. jaanuaril. Tavapäraselt saab võitja auhinnaks vaiba, mis jääb meenutama tegusat aastat. Tänavu on selleks Liis Pihliku teos «Veesilm».

Aasta tegu selgub juba kaheteistkümnendat korda. Eelmisel aastal valis rahvas aasta teoks Paide arvamusfestivali.

NOMINENDID

Kirsimari söögituba

Pole lihtne avada söögikohta ja lükata see edukalt käima. Kirsimari söögitoal Amblas on läinud nii hästi, et veel detsembris pärjati selle eestvedajad Meelis ja Pille Kirsi Ambla valla aasta tegija tiitliga.

Söögitoa valla konkursile esitajate hinnangul on Kirsimari kuum koht nii Ambla valla elanike kui ka läbisõitjate seas. «Ambla süda on saanud endale uue väljanägemise – üks vana ja väärikas maja on jälle korda tehtud, Ambla elanikud ning külalised on saanud hea toidukoha, samas majas on ruumid juuksurile. Väga oluline on ka see, et meie kogukond sai juurde päris mitu uut töökohta,» kirjutasid nad.

Albu ja Järva-Jaani taldrikugolfi väljak

Järvamaal kinnitas 2014. aastal jõudsalt kanda taldrikugolf ning loodi lausa kaks väljakut. Mõlemad on toonud Järvamaale võistlusi ja ala harrastajaid. Seega oleks ebaõiglane panna neid aasta teo hääletusel teineteise vastu võistlema – nii Albu kui ka Järva-Jaani väljak on oluline.

Järva-Jaani vallavanem Arto Saar andis teada, et Järva-Jaani väljak on Järvamaa ainus aasta ringi kasutatav täismõõtmetes taldrikugolfi park, mille kasutus on tasuta.

Järva-Jaanis olid ka juba Eesti meistrivõistlused ning Arto Saare teada on rada harrastajate seas kõrgelt hinnas. Lisaks sai see tegu ka maakonna aasta terviseteo auhinna.

Mai lõpul valmis Albu vallas Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse staadionil 18 korviga teisaldatav taldrikugolfi rada. Seal leidis aset Eesti suurim kettagolfivõistlus «Prodiscus Estonian Open 2014», kuhu tuli võistlema Euroopa paremik ja Eesti tugevamaid mängijaid.

Järvamaa võrkpalliklubi

2014. aastal lõi maakonnas särama taas võrkpall. Lausa mitu inimest esitas aasta teo nominendiks Järvamaa võrkpalliklubi loomise, võistkonna kokkupaneku ja mängimise Schenker liigas (Eesti ja Läti ühisliiga). Järvamaal on üle 15 aasta taas tipptasemel võrkpall, mis toob siis parimad meeskonnad nii Eestist kui Lätist.

Üks kandidaadi esitajaid Veiko Valang märkis, et rohke publikuhuvi (kodumängudel 150–200 pealtvaatajat) tõestab, et tegu on tunnustust väärt.

Eesti jalgrattamuuseum

Muuseumi ei avata sugugi igal aastal. Tänavu lisandus maakonda Väätsale Eesti jalgrattamuuseum, mis on tähelepanu pälvinud ka üle-eestilises meedias.

Väätsa vallavanem Lauri Läänemets tõi esile, et Valdo Praust on vanast vallamajast teinud ajastutruu muuseumihoone. Oma põhitöö kõrvalt on Praust teinud väga põhjalikku restaureerimistööd: valatud aknaklaasid, Saksamaalt otsitud ukselingid, originaalmööbel ja seinavärv.

Muuseumis on näha jalgrattad ning Eesti jalgratta ja jalgrataste kasutuse ajalugu. «Tegemist on ainukese nii rikkaliku kollektsiooniga, mis hõlmab väga paljusid Eestis valmistatud originaaljalgrattaid, nende saamise ning säilimise lugu,» märkis Läänemets.

Väätsal Pikk 9 asuvas muuseumis näeb vanu jalgrattaid 20. sajandi algusest kuni 1960. aastateni.

Koigi umbrohufestival ja moosilaat

Koigi mõisa juures korraldatati 2014. aastal esimest korda umbrohufestivali ja moosilaata. Mõlemad tõid kohale külalisi nii oma maakonnast kui ka kaugemalt.

Mai teises pooles olnud umbrohufestival oli mõeldud kõigile hea toidu ja tervisliku elustiili sõpradele Koigis, Järvamaal ja Eestis. Sündmuse märksõnad on Eestis kasvanud, looduslik ja tervislik.

Septembris oli Koigis moosilaat. Koigi valla kodulehel oli kirjas, et hinnanguliselt ulatus laadaliste arv poolteise tuhandeni.

Kaitseliidu Järva maleva Koeru üksikkompanii kodu I järk

Oktoobri lõpus kirjutas Järva Teataja, et Koeru üksikkompanii tegevuspaiga hoone on nõus kohalikele vabatahtlikele riigikaitsjatele kokkusaamiskohana kodusoojust pakkuma. Kunagise taimla teenindushoonet on tibukollasest majast raske ära tunda.

Tegemist on Kaitseliidu Järva malevale olulise hoonega. Kandidaadi esitaja, Järva maleva noorteinstruktor Urmas Piigert kirjutab põhjenduses, et üksikkompanii kodu on mõeldud kaitseliitlastele, naiskodukaitsjatele, noorkotkastele ja kodutütardele oma tegevuste korraldamiseks. «Kindlasti on kompanii kodu ka see koht, kuhu võib oma murede ja rõõmudega tulla iga kodanik Koerust, kellel riigikaitse ja Eesti julgeolek on südameasjaks. Kindlasti on kompanii kodu vabakondade keskuseks Koeru vallale,» kirjutab ta.

Tegevuspaiga ehitusele kulunud 150 000 eurot tuli maleva rahast, täpsemalt metsa majandamise tulust.

Naabriplika laadad

Sari «Naabriplika» on teinud Kareda valla tuntuks üle Eesti. 2014. aastal korraldas Kareda vald koostöös sarja võttemeeskonnaga lausa kaks temaatilist laata: ühe kevadel ja teise sügisel, mis tõid kokku tuhandeid inimesi üle Eesti ning andsid väiksele vallale, aga ka kogu maakonnale tuntust juurde.

Nätrumi võit

Mai alguses selgus Tallinnas Lauluväljaku klaassaalis noorte ettevõtlikkuskonkursi ENTRUM parim äriidee.

Selleks osutus Koeru noorte looduslik gurmeenäts Nätrum, mille nad olid välja töötanud koos Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudiga.

Nätrumi Järvamaa aasta teo konkursile esitanud Kirsika Ilmjärve hinnangul oli projektis osalemine noortele kahtlemata suur proovikivi. «Meeskond tegi mentori juhendamisel suures mahus tööd ja läbis koolitusi. Kindlasti on nii osavõtt kui ka peavõit märkimisväärne ja loodetavasti innustab ka teisi Järvamaa noori samalaadsetes projektides osalema,» märkis ta.

Edukasse meeskonda kuulusid Koeru keskkooli õpilased Hannes Linno, Indrek Heinmets, Liisbeth Mets, Johanna Ilves, Mihkel Kelgo, Laura Lepik ja nende mentor Indrek Kelder.

Paide kiriku uuendus

Tänavu läbis uuenduskuuri kogu Paide Püha Risti kiriku sisemus, välja arvatud altar ja kantsel, mida tohivad remontida üksnes litsentseeritud restauraatorid.

Uus väljanägemine on veel käärkambril, mida talvel kütab soojaks uus ahi.

ELLK Paide Püha Risti koguduse juhatuse liige Andres Jalak on Järva Teatajale öelnud, et kui aastaid on kirikus läinud raha nii-öelda kohtadesse, mis silma ei paista, siis selle suve tööst saab aimu igaüks, kes kiriku uksest sisse astub.

Paide Vee suurprojekt

Augustis avati Paides pidulikult reoveepuhasti. Lisaks 7,8 miljonit eurot maksnud Paide reoveepuhasti avamisele tähistati siis ka Kesk-Eesti ühisveevärgi ja kanalisatsiooni korrastuse projekti lõppu. Kõik need tööd läksid maksma 21 miljonit eurot.

Projekti käigus ehitati Paide reoveepuhasti kõrval ümber ka Aravete, Käravete ja Peetri aleviku ning Koigi, Päinurme, Anna, Sargvere ja Viisu küla ning Roosna-Alliku aleviku reoveepuhasti.

Joogiveetöötlusjaama uuendati Aravetel, Imaveres, Annas ja Roosna-Allikul. Puurkaevusid või joogivee reservuaare on ümber ehitatud Aravetel, Imaveres, Peetris, Koigis, Annas ja Viisus.

Saagu Valguse Järvamaa heategevuskeskus

Veebruari alguses laienes heategevusorganisatsioon Saagu Valgus Järvamaale.

Järva-Jaani vallavanem Arto Saar ütles, et selle keskuse kaudu on saanud Järvamaal juba kümned ja kümned pered materiaalset abi ning Järva-Jaanis kümned lapsed tasuta huviharidust.

Paide digikino

3D-kino tulek Paidesse on olnud oodatud sündmus kogu maakonnas.

Kandidaadi esitaja Maarit Nõmm märkis, et projekti on suurel määral toetanud kohalik kogukond: eraisikud, asutused ja ettevõtted kokku ligi 9000 euroga.

Sellesse projekti on pannud oma vabatahtlikku tööd mitu inimest, sealhulgas kino väsimatu fänn Rene Martin, Paide noortevolikogu noored korraldasid heategevuskontserdi.

Kuigi riik ja omavalitsus andsid kino digitaliseerimisse olulisema osa rahast, siis ilma kohalike toetuseta poleks projekt õnnestunud. «Võib vist liialdamata öelda, et ilma digikinota oleks Paides kino- ja filminäitamine paratamatult välja surnud,» märkis ta.

Väätsa Agro uue farmikompleksi I järk

Septembri lõpus avas Väätsa vallas Lõõlas pidulikult Trigon Dairy Farmingu kontserni kuuluv Väätsa Agro farmikompleksi, kus praegu on 2200 lüpsilehma, kuid lüpsikarussellil on võimsust teenindada kuni 3300 lüpsilehma.

Väätsa Agro laudakompleks on Eesti ja Euroopa suurim lüpsifarm.

Edaspidi lisandub Lõõlasse 1100 lehmaga laut ja biogaasimahutid.

    Tagasi üles