Nädalavahetusel olid Türi ümbruse metsad rahvast täis. «Nagu laulupidu!» ütles Kaarel Aluoja, keda võib metsas tihti seenekorviga kohata.
Kindla peale minek on korjata riisikaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hariduselt bioloog Kaarel Aluoja käib seenel Türi ümbruse metsades ja on omamoodi rahul, et häid söögiseeni nii vähe tuntakse – jääb talle rohkem.
Kõigile, kes seeni hästi ei tunne, on Aluojal üks rusikareegel: korjake riisikaid ehk neid seeni, mis ajavad piima välja! Neid on palju: haava-, kase-, kuuse-, kolla-, tõmmu- jne riisikad.
Vaid üks, kuldriisikas, eraldab piimmahla vähem. «Riisikas tahab kupatamist, erand on kuuseriisikas, mille võib kohe pannile panna või omas mahlas marineerida,» lisas Aluoja.
Näiteks männiriisika mahl, mida tuleb seent jalalt maha lõigates nii palju, et lausa tilgub, on kibe. «Keeda männiriisikad korra läbi, vala vesi ära ja keeda uuesti. Alles siis marineeri,» soovitas Aluoja.