Taimed suudavad munade värvimisel üllatada

Sinililled puhkesid õide. Foto: Birgit Itse/Järva Teataja

Kilplaste koja kokk Algi Ambos julgustab munade värvimiseks kasutama kõike söödavat, mis koduses majapidamises leidub.

Et värv paremini munakoorele jääks, võiks taime siduda munakoore ümber. «Siis jääb ilus säbruline,» põhjendab ta. Näiteks sobib värvimiseks kasutada kaselehti, neid saab napsata talvest üle jäänud vihtadest, aga kasutada võib ka lehepungi. Kui kümmekond minutit lehti keeta ja sinna lehtpuutuhka lisada, saab rohelist värvi muna. Kui tavaliselt keedetakse mune seitse minutit, tuleb mähisega värvimisel arvestada pikema keetmisaja ehk vähemalt kümne minutiga. Parem oleks siiski 15 minutit. Mida paksem mähis, seda pikem keetmisaeg.

Kes tahab siniseid mune, võib proovida hibiskuse õite, ka mustika, musta sõstra või punase peakapsaga. Sobivad ka sügavkülmast võetud marjad või keldrist toodud moos. Aroonia toon on pigem sinakashall, kuid sinise tooni saamiseks võib proovida siniseid õisi, praegu õitsevad sinililled ja krookused.

A.H. Tammsaare muuseumi teadur Siiri Kvell meenutas, et kui muuseumis oli paar aastat tagasi looduslike vahenditega munade värvimise õpituba, jäi sinililleõis munal ilusti näha. Ka kuuse- ja männiokkad jätsid selge mustri ja sammal roheka tooni ja mustri.

Mustri saamiseks soovitab ta asetada taimed puuvillasele kangale, keerata muna riide sisse ja niidiga kõvasti kinni tõmmata. «Paljud taimed andsid nii üllatavaid efekte ja tekkis toredaid ideid,» lisas Kvell.

Kollaste ja kuldsete toonide saamiseks julgustab Algi Ambos kasutama kurkumit, riivitud porgandit või paprikapulbrit. Kuigi osa veebiväljaandeid väidab, et punase peedi värvaine munakoorel laguneb ja peale ei jää, leiab internetifoorumeist küllaga kasutajate kogemusi, kes kirjeldavad riivitud punapeediga saadud roosasid mune. Ka jõhvikas ja kirss andvat kena roosaka tooni. Kvelli sõnul jätsid punapeedikoored kahvatulilla ja sinise tooni. Ta ei välista, et riivituna annab punapeet parema efekti.