/nginx/o/2009/03/14/148388t1h00b3.jpg)
Geoloogidele ja kivisõpradele on lisandumas uus uurimisobjekt ja vaatamisväärsus - 444 miljoni aasta vanune Ordoviitsiumi ja Siluri ladestute piir Neitla karjääris Järvamaal.
Järvamaa karjääris paljastuvad Ordoviitsiumi ja Siluri ladestud
:format(webp)/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
24. september 2010, 10:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ordoviitsiumi ajastul oli maakeral väga soe, Eesti asus seal, kus praegu Austraalia ning Kirde-Eestisse tekkis põlevkivi ja Loode-Eestisse diktüoneemakilt, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Soe aeg lõppes globaalse jäätumisega ja kümnetele tuhandetele liikidele saabus maailma lõpp. Nad surid välja, et asenduda teiste liikidega.
"Kui jääaeg ikkagi viis maailmamere taseme 150 meetrit allapoole, jäi siin kuivaks. Aga vesi tuli tagasi, tekkisid uued kivimid ja nii me näeme seda ajaloo tsüklilisust. Võib-olla kõige paremas läbilõikes," selgitas geoloogiadoktor Rein Einasto.
Geoloogiline läbilõige võib anda ülevaate isegi sellest, kui rahutu oli meri sadu miljoneid aastaid tagasi. (ERR Uudised)