Tuhandeid kodusid turvab vananenud suitsuandur

Suitsuandurita võinuks toidukõrbemine väga kurvalt lõppeda. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Ligi kuus aastat kodudes kohustuslik olnud suitsuandur kipub ekspertide andmeil ajapikku vananema. Eestis võib olla tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid majapidamisi, kus andur ei pruugi õnnetusest teada anda.

Maakonnas tehtud kodukülastused on päästjatele, inspektoritele ja ennetajatele näidanud, et suitsuandurite õige paigaldus, korrapärane proovimine ja hooldus tuleb paljudele endiselt üllatusena.

Järvamaa päästepiirkonna juhataja Janar Kärner pakkus, et mida aasta edasi, seda suuremaks mureks võib muutuda suitsuandurite vananemine, mis puudutab tuhandeid kodusid. «Ma arvan, et suitsuandurite tööiga võib olla ka pikem, kui tootja on ette näinud, kuid selle peale päris kindel olla ei saa,» lausus ta. «Inimene, kes oma andurit proovida ei tavatse, ei pruugigi saada teada, et tema suitsuandur ei tööta.»

Lääne päästekeskuse insener-tehnilise büroo juhtivinspektor Marko Raap ega teised menetlejad ei mäleta juhtumeid, kus hästi hooldatud, korraliku patareiga ja äraproovitud suitsuandur tööle ei hakka. «Anduri töös hoidmiseks ei ole vaja midagi muud, kui vahetada patareid. Patarei vahetussagedus oleneb suuresti tootjast, kuid üldiselt on nende eluiga aasta,» selgitas ta.

Raap märkis, et suitsuandur on nagu iga teine elektronseade. «Nagu raadio või mobiiltelefon, võib ka anduril tekkida rike vastavalt sellele, kes või mis on masina kokku pannud, mis keskkonnas või tingimustes see paikneb,» täpsustas ta.

Suitsuandur.ee ostujuht Gert Soosalu selgitas, et anduri eluiga sõltub sellest, milliseid sensoreid on kasutatud. «Üldjuhul on tootja määranud andurile maksimaalse eluea, mis on anduri kasutusjuhendis kirjas. Keskmine eluiga on 3–10 aastat,» lausus ta.

Andurite eluea pikendamiseks tuleks ettevaatlikult eemaldada tolm ja putukate väljaheited. Köögis või selle vahetus läheduses asuvaid andureid soovitas Soosalu puhastada sagedamini. «Tolm, rasv, putukad ja nende väljaheited ummistavad kambreid ja suits ei pruugi pääseda kambrisse, selle tagajärjel ei lähe andur tulekahju korral häiresse,» põhjendas ta.

Andurile võimalikult pika eluea andmiseks tuleb see paigaldada õigesti. Patareiga ühendatud suitsuandur tuleb paigaldada lakke, võimalikult toa keskele. Seal avastab see tulekahju kõige kiiremini olenemata tulekolde asukohast ruumis.

Kaugus seintest, lampidest ja ventilatsiooniavadest peaks olema vähemalt 50 cm. Gert Soosalu soovitas andurit katsetada korrapäraselt, nii kord nädalas. «Kui nupuvajutusele helisignaali ei järgne, on tõenäoliselt patarei tühi. Juhul kui pärast patareivahetust nupule vajutades helisignaali ei järge, tuleb andur kindlasti välja vahetada,» õpetas ta. «Jälgida tuleks, et vilgub punane lambike. See on omane valverežiimis andurile ning näitab, et patarei annab korralikult ühendust ja seade on töökorras.»

Tamrex Ohutuse OÜ tehnikaosakonna vastutav peaspetsialist Kristo Adamson ütles, et eelkõige on suitsuanduri vananemise põhjuseks aeg. «Optiliste suitsuandurite eluiga on umbes viis aastat,» sõnas ta.

Kui andur lakkab töötamast ja proovimine ega patareivahetus tulemust ei too, soovitas Adamson suitsuandurit suruõhuga seest puhastada.

Samuti on olemas vastavad aerosoolid. «Kui ka siis andur elumärki ei anna, pole see arvatavasti enam töökorras. Kui garantiiaeg veel kestab või see andur on teil olnud alla nelja-viie aasta, oleks mõistlik enne uue ostmist nõu pidada seal, kust suitsuandur osteti,» soovitas ta.

Mida kallim on hind, seda kvaliteetsem on suitsuandur. Igavesti töötavaid suitsuandureid ei ole olemas. «Tegemist on ikkagi seadmega, mis vajab hooldust ning ajapikku vananeb, väsib ja tahab väljavahetamist,» rõhutas Adamson. «Müügilettidel on alternatiivina olemas ioonsuitsuandur (sees 10aastase elueaga patareid, mida vahetada ei saa). Selle tööloogika on pisut teistsugune, nimelt reageerib see põlemisjääkidele.»

Järvamaa ennetaja Marju Tamsalu kinnitas, et päästeameti inimeste paigaldatavad suitsuandurid ongi tavaliselt pikema, kuni kümneaastase tööajaga.

Paljudes Järvamaa kodudes on Janar Kärneri teada endiselt suitsuandurid puudu või on need eemaldatud. «Valesti paigaldamise korral võib andur hakata andma valehäireid ning osa inimesi on lahendanud olukorra kas anduri mahavõtmise või patarei väljavõtmisega,» lausus ta.

Päästjad tahavad lähiaastatel jõuda ennetavat eesmärki täitvate nõustamiskülastustega kõikidesse Eesti kodudesse.

STATISTIKA

530 kodu külastasid päästeala inimesed Järvamaal eelmisel aastal

119 kodus oli suitsuanduriga probleeme

59 kodus puudus suitsuandur sootuks

Allikas: päästeamet