Looduskooli avaüritus kutsub rändama

1921. aastast sai Väinjärve mõisa härrastemaja koduks kohalikule algkoolile. Kooliga sama katuse all on tegutsenud veel rahvamaja, klubi, kino, raamatukogu. Toonase omaniku Ervita sovhoosi aegadel oli mõis suviti ka pioneerilaagri ja õpilasmaleva päralt. Eesti taasiseseisvumine tekitas uusi omanikke: 1991. aastal sai Väinjärve mõisakompleksi oma valdusse Koeru vald. Loogiline see oli, sest endiselt pesitses härrastemajas väike Väinjärve algkool. Kuid suur ja hädasti kulutusi ootav hoone oli liigne luksus nii pisikesele kooliperele kui ka Koeru vallale. Õigem tundus koorem kaelast ära saada. Pärast seda, kui vald 1998. aastal algkooli härrastemajast teisel pool Väinjärve asuvasse Ervita lasteaeda kolis, läkski mõisa enampakkumine lahti. Vastupidi paljudele teistele tolleaegsetele mõisamüüjatele oli Koeru vallal õnne: 1999. aasta kevadel õnnestus vallavalitsusel mõis müüa poole miljoni krooniga tallinlasele Jüri Kustav Luikmelile. Eravalduses on mõis praegugi, kuid suurt õnne pole see ei esinduslikule häärberile ega teistelegi hoonetele toonud: puhta lagunenud on pargi servas paiknevad aitkuivati ja tall, kestendab ja koorub ka härrastemaja. Vaid endises aednikumajas, mis on aastakümnetega kulunud, tuksub elu. Foto: Jürgen Aluoja

Vastloodud Lahemaa looduskooli avaettevõtmiseks on rännak kunagise looduskaitsja Veljo Ranniku radadel. Retke avapeatus tehakse Järvamaal ja peatustes on oodatud mõtteid vahetama ka kohalikud inimesed.

Lahemaa looduskooli looja Maie Itse selgitas, et kool soovib matkadel, ekskursioonidel ja looduses õppides edasi anda Veljo Ranniku väärtushinnanguid. "Veljo Ranniku looduskäsitlus oli terviklik: igal kohal on oma lugu ajas, kultuuris ja keskkonnas. Et meie mälupiltidesse jäävad sageli kohad võimsamana kui inimesed, on kõik elukohad osa meie maailmapildist," lausus ta.

Nii ongi looduskaitsekuu viimasel päeval, 31. mail kavas sõit Veljo Ranniku radadel, retke käigus selguvad võimalikud seosed mehe elukohtade ja eluväärtuste vahel.