Rattatrenn kergliiklusteel sai ootamatu lõpu

Nädalavahetusel juhtus Paide ja Türi vahelisel kergliiklusteel Kirna mäel õnnetus. Asjaosalised on seda meelt, et tihedat kuusehekki harvendades saaks olukorra ohutumaks.

FOTO: Kuido Saarpuu

Nädalavahetusel Türi–Paide vahelisel kergliiklusteel jalgrattaga sõitnud mehe treening sai ootamatu lõpu. Tema hoo võttis maha sõiduauto, mõlemal kahjusid paarisaja euro väärtuses, mille peab kinni maksma rattur.

«Tulin Paide poolt, pikast ringist pisut juba väsinud. Kirna mäest alla sõites võtsin hoo üles ega märganud tiheda kuuseheki varjust majade poolt tulnud autosid,» meenutas rattur Algis.  

Kiirusega ligi 30 km/h liikuva Algise peataski teele ilmunud auto, täpsemalt selle kõrvaluks. Inimesed õnnetuses ei kannatanud, kuid mõlgitud ukse ja puruks sõidetud ratta parandus jääb ratturi kanda. Algisele kehtis antud kohas märk «Anna teed».

Õnnetuses osalenud ja anonüümseks jääda soovinud autojuht tunnistas, et «Anna teed» märki kergliiklejad, ratturid ja rulluisutajad tihti ei järgi ning ohtlikke olukordi on aastate jooksul esinenud kümneid kui mitte sadu. «Nägemaks liiklusvoolu, tuleb mul peateele välja sõita ja Paide-poolse heki tagant ma vuhinal mööda sõitvaid rattureid lihtsalt enne väljasõitmist ei näe,» selgitas ta. «Vaade paremale võiks olla viis meetrit vabam.»

Türi rattaklubi liige Tauri Mustki on samal kergliiklusteel paaril korral  õnnetusest napilt pääsenud. «Seda liiklussõlme vaadates tundub mulle, et märgid võiks teistpidi pöörata ehk auto peaks ratturile teed andma,» arutles ta. «Eramajade poolt tulles peab auto enne suurt maanteed kiiruse niikuinii maha võtma.»

Algise meelest aitaksid antud kohas ohtlikkust vähendada näiteks kiirustõkked, nii auto- kui ka  rattatee või liiklejate vaatevälja piirava kuuseheki mahavõtt. «Kogemus õpetab. Mis teha, eeldasin, et autojuht on tähelepanelikum. Paraku on ikka nii, et see, kes on liikluses kaitsetum, peab tagama ellu ja terveks jäämise ikka ise,» lausus ta.  

Vaatamata  õnnetusele lubas Tauri Must, et tema selles kohas hoogu vähendama ei hakka. «Üritan olukorda ette aimata ja tähelepanelikum olla. Kui keegi hakkaks nüüd mingite vahenditega kiirus piirama, siis kaob sõidulõbu sootuks ja ratturid kolivad uuesti sõidutee äärde,» ütles ta.  

Türi vallavanem Pipi-Liis Sie­manni meelest on kahetsusväärne, et inimesega juhtus õnnetus. Valla majandusosakonna juhataja Urmas Kupu hinnangul varjab hekk ühelt poolt tõepoolest vaadet.

Otsuse ja seisukoha selle eemaldamise kohta tema sõnul peab langetama maanteeamet kui kinnistu omanik.  

Maanteeameti Ida regiooni hooldeosakonna juhataja Andres Piibeleht kinnitas, et vastav kergliiklustee kuulub riigimaantee koosseisu ja ka maa on ameti oma. «2009. aasta 7. detsembril sõlmitud lepinguga on kergliikluste hoolduse kohustus, sealhulgas heki pügamine antud Türi vallale. See kajastub ka teeregistris,» selgitas Piibeleht.  

Kupp lisas, et valla hooldada on teepeenar, mis ulatub meetri kaugusele teeservast. Muud ülesanded jäävad maanteeametile. Seega hekid, liiklusmärgid ja muu teema tuleb edaspidi osapooltel arusaadavalt lahti rääkida.

Maanteeameti liiklusekspert Villu Vane ütles juhtumit kommenteerides, et põhiline on ikkagi teistega arvestamine, mida meie liikluses kahjuks pahatihti ei tehta. «Leiame, et tegemist on pigem hooletusega, mitte ohtliku kohaga,» lisas ta.  

Maanteeametile teadaolevalt on Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee ääres kergliiklusteel registreeritud 2010. aastast kuni tänavu mai lõpuni kolm liiklusõnnetust. «Seega üldistus, et antud teel juhtub õnnetusi sageli on liialdatud. Iseasi on need õnnetused, kus pole vigastatuid ning õnnetuste statistikasse ei jõua,» ütles Vane.   

Tagasi üles