Järva maavanem: kreeklased ei taha raha vastu võtta

Antiikne Olümpia. Eemal paistab mägi, kust pealtvaatajad mänge vaadata tohtisid ja mis 2006. aasta suvel põles. Foto: Teet Roosaar/Pärnu Postimees

Kreekas puhkust veetev Järva maavanem Alo Aasma ei ole kohanud oma sõnul kreeklast, kes oleks valmis kasinusmeetmete rakendamiseks. "Nad ei saa aru, et laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua."

Aasma viibib Kreeka pealinnast Ateenast 400 kilomeetri kaugusel asuvas Katerini kuurortlinnas, kus toimus folkloorifestival.

Viibitud aja jooksul on ta saanud suhelda kohalikega ning teha tähelepanekuid ka riigi üldise toimimise kohta.

Vanem generatsioon igatseb Aasma sõnul tagasi 80ndaid, mil riigis tehti suuri investeeringuid. Sel ajal hakkas ka Kreeka laenukoormus järsult suurenema. Enamus on aga arvamusel, et kõige parem on riigil eurotsoonist välja astuda ja iseseisvalt edasi minna. "Nad kiruvad Angela Merkelit maapõhja, tahavad saata Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise valuutafondi kukele. Et paar kuud on raske, aga edasi on juba parem," vahendas Aasma kohalike  arvamust.

Küll aga on Aasma kogenud, et turistide pakutav raha jääb vastu võtmata. Ta toob näite, kuidas nad kümnekonna inimesega olid valmis jätma kioskisse sadakond eurot, kuid müüja teatas, et ta lihtsalt ei müü neile. "Kuigi kiosk oli lahti, väitis ta, et temal on lõuna," rääkis Aasma.

Ta võrdles, et kui Türgis olid valmis ettevõtjad neil taskuid n-ö tühjaks tegema, siis Kreekas ei viitsita sageli isegi kaupa teha. "Inimestel puudub kirg enda elujärje parandamiseks. Jääb mulje, et riik toetab turismikuurortis pakutavaid teenuseid," nentis Aasma. Kui ennelõunal ei märganud eestlased, et pangaautomaatide juures oleks järjekordi ja neil õnnestus kontolt välja võtta ka 40 eurot, siis kella 13.45ks oli sularaha lõppenud kõigis linna pangaautomaatides.

Suurem osa taristust nagu ka hotellid on Aasma oletuse kohaselt 80ndaist ja üldine ilme meenutab eesti vanu kolhoosikeskusi. Nende sekka masu-järgset Eestit meenutavad võsastunud pooleli jäänud ehitised kunagistel põldudel. "Heakord jätab väga soovida, prügi visatakse prügikasti kõrvale ja tee ääri ei niideta."

Palju märkas ta ka raiskamist- taksot sõidab suur buss, Olympose mäel on ühe mehe ülesandeks panna kirja, mis riigist turistid tulevad. "Võimalik, et tegu on sotsiaalsete töökohtadega," oletas ta.

Vaatamata asjaolule, et tegemist on kuurortlinnaga, ei räägi suur osa kohalikest inglise keelt. Soovida jättis ka festivali korraldus: hilinevad bussid ja puuduvad tõlgid oli vaid osa üldisest suhtumisest, mis Aasma hinnangul kohalikku elu iseloomustas. "Ma ei imesta, et kreeklased oma riigi majandamisega hakkama ei saa. Liiv, meri ja kultuuripärand on see, mis riiki vee peal hoiab. Ja mõned toredad inimesed."

Kreeka peaminister Alexis Tsipras teatas ööl vastu pühapäeva, et korraldab 5. juulil rahvahääletuse riigi laenuprogrammi üle olenemata sellest, kas see tema partneritele Euroopa Liidus meeldib või mitte.