Kesk-Eesti ja Mäo-Paide majandusruumi arengukonverentsil kõlas palju häid mõtteid Eesti südamaa arengu toetuseks. Toon siin ära mõned ettepanekud, mis konverentsil toetust leidsid ja kiirelt eluõigust vajavad.
Südamaa arengu nimel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi konverentsi teema oli Paide ja Mäo areng, nõustus esimesena ettekande teinud arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare mu arvamusega, et tegelikult ei saa vaadata Mäod ja Paidet eraldi Türist. Nimetatud majanduspiirkonnas on elanike arv kaks korda suurem ja muidki võimalusi rohkem.
Vare tõi uuringutele tuginedes välja viis olulisimat tegurit, mis investori otsust mõjutavad: infrastruktuur, tööjõu kvalifikatsioon, ametivõimude tõhusus ehk bürokraatia tase, elukvaliteet ja riigi maksupoliitika.
Mäost Türini võime kiidelda vee-ja kanalisatsioonitrasside olemasoluga, teedevõrk on hea, sidevõimalused samuti, ühistransport liigub. Arvan, et nii mõnelegi osalejale tuli üllatusena Paide aukodaniku Toomas Agasilla (Viking Window) ütlus, et Mäo ja Paide vahelist ala ei saa arendada, kuna see pole piisavalt elektriga varustatud. Pole põhjust loota, et ettevõtja üksi investeerib miljoneid kroone alajaama ja liinide rajamiseks. Ettevõtjale/investorile tehtaks kindlasti pakkumisi ka muudest piirkondadest (väljaspoolt Järvamaad), kus ta ei peaks avalikku infrastruktuuri rajades miljoneid kulutama.
Mäo-Paide vahelise ala jaoks vajaliku elektrivõimsuse ja -ühenduse peab tagama avalik võim. See nõuab koostööd kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel, lisaks peab kaasama ka teised huvilised –maaomanikud ja ettevõtjad.
Paidet ja Türit võiks reklaamida maantee ääres
Olen maavanem Tiina Orastega paaril korral arutlenud vajaduse üle luua kas eraldiseisev organisatsioon Mäo-Paide-Türi majanduspiirkonna arendamiseks või panna see ülesanne mõnele olemasolevale (Järvamaa arenduskeskus, Südamaa vabavald). On selgemast selgem, et ühine huvi peaks olema vähemalt kolmel omavalitsusel: Paide vallal, linnal ja Türi vallal. Nemad peaks hoolitsema ka uuenduste rahalise külje eest.
Üks väiksema mõjuga, aga siiski väga vajalik samm oleks paigaldada reklaam Tallinna-Tartu maantee äärde. Igaüks, kes Tallinna poolt Mäole läheneb, saaks seega meeldetuletuse, et siin on kaks linna – Paide ja Türi. Ehk pöörab nii mõnigi reisija kiirteelt maha, et keha kinnitada või lihtsalt mõne vaatamisväärsusega tutvuda ning mõnusalt aega veeta.
1997. aastal püstitas Paide linn Tallinna-Tartu maantee äärde punase südame, kõigepealt Tallinna ja aasta hiljem ka Tartu poole. Südamed teenisid mitu aastat hästi, luues Paidele positiivse kuvandi ning tuues linna külalisi ja teenistust ettevõtjatele. Karmimad ohutusnormid ja tee-ehitus viisid kõigepealt südamed teest kaugemale ja seejärel kaotasid Tallinna-poolse hoopis. Tartu-poolsest on aga maantee mööda läinud.
Minu arvates on vaja uuesti Tallinna-Tartu maantee äärde välireklaam paigaldada. Seekord ei peaks reklaamima ainult Paidet, vaid ka Türit. Igale lähenejale tuleb anda selge sõnum, et Mäo kõrval on kaks linna – Eestimaa süda Paide ja kevadpealinn Türi.
Korralik välireklaam paigaldada pole lihtne töö. Vaja on leida sobiv maatükk, saada kokkulepe maaomanikuga, vajadusel koostada planeering, tagada elektriühendus jmt. Kõigeks kulub aega ja raha. Viimast on võimalik mõne kavandi abil ka riigilt taotleda, aga konkreetse vastutajata asjad liikuma ei hakka. Reklaam tuleks püsti saada aastaga.
Tartu ülikooli professor Marju Lauristin kiitis meie südant kui positiivset sümbolit ning rõhutas võrgustike ja suurelt mõtlemise vajalikkust. Lihtne tänapäevane teadmine aga vajab meeldetuletust. Kõigepealt tohiks ei me nimetada Järvamaad ääremaaks. Mida rohkem me ise seda kordame, seda kindlamalt see meie peas kinnistub. Kui arvame ise nii, siis arvavad üsna pea nii meist ka teised. Tunnen siin süüd ka endal, sest rääkisin isegi 2002. aastal tollase haldusterritoriaalse reformi vastu võideldes Kesk-Eesti ääremaastumise ohust. Nimetatud pealkirjaga artikkel avaldus üleriigilises ajaleheski. Nüüd teen ettepaneku kõigile – loobugem negatiivsetest mõtetest ja oma kodukohta ääremaaks kuulutamisest. Kesk-Eesti on hoopis südamaa, pealinnaga Paides.
Südamaa arengu jaoks oli arengukonverents hea samm, sest väga mitmed tuntud inimesed tulid kohale ja jagasid oma mõtteid. Tavaliselt ei mõtle näiteks ei Raivo Vare, Marju Lauristin ega mitmed teisedki esinejad just sageli meie peale. Nüüd aga võib lugeda neid meie liitlasteks, keda me saame teinekordki appi paluda mõnd ideed ellu viima, seda ikka Kesk-Eesti ehk Südamaa arengu nimel.
Tõnis Kõiv
riigikogu liige
Reformierakond