/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
Sotsiaaldemokraatidest riigikogu liikmed Jaanus Marrandi, Sven Mikser, Karel Rüütli ja Jaan Õunapuu saatsid haridus- ja teadusministrile arupärimise seoses Tartu Ülikooli rektoraadi otsusega lõpetada Türi kolledžis keskkonnaeriala õpetamine ja viia see üle Tartusse.
Jaanus Marrandi selgitas, et ministril on aega nende arupärimisele vastata 20 riigikogu istungipäeva.
Arupärimine
Lugupeetud härra haridus- ja teadusminister
Oktoobri esimestel päevadel jõudis Eesti avalikkuse ette läbi ajakirjanduse Tartu Ülikooli rektoraadi otsus Türi Kolledžis keskkonnaeriala õpetamise lõpetamise ja selle üleviimise kohta Tartusse. Otsus tuli täieliku ootamatusena nii Järva maavalitsusele kui ka Türi vallavalitsusele.
Külma dušina mõjus otsus ka Türil õppivatele tudengitele ja ka kolledži juhtkonnale. Alles mõned päevad varem oli Türi Kolledži nõukogus kinnitatud uus arengukava ja polnud poole sõnagagi räägitud eriala üleviimisest Tartusse. Ühtki eelnevat konsultatsiooni polnud peetud ka kohaliku omavalitsusega, kes on siiani alati suhtunud kolledži tegevusse soosivalt ja olnud ka kõikidest kolledžiga seotud arengutest informeeritud.
Loomulikult on avalik õiguslikud ülikoolid oma sellistes otsustes vabad ja ministeerium ei saa käskida ega keelata. Samas on selge, et keskkonnakorralduse eriala üleviimine ja sellega seoses ka statsionaarse õppetöö lõpetamine alates 2011 aasta sügisest tähendab sisuliselt ühe regionaalse kolledži töö lõpetamist ja väljub tavapäraste otsuste raamidest. Niisugune Tartu Ülikooli rektoraadi otsus omab Eestis olulist regionaal- ja hariduspoliitilist tähendust ja vajab seepärast kindlasti ka haridus- ja teadusministeeriumi selgitust.
Alates 1990-ndate aastate keskelt on olnud Eestis kindel hariduspoliitiline suund regionaalsete kolledžite asutamiseks. Nii on asutatud kolledžid Türile, Pärnusse, Haapsalusse, Viljandisse, Narva, Rakveresse. Nende tegevus on lisaks nn. emaülikoolidele olnud toetatud ka riiklikult, kui põhimõtteline ja regionaalpoliitiliselt oluline suund. Kolledžite tegevust on toetatud regionaalminister Jaan Õunapuu eestvedamisel, 2006 ja 2007 aastal nähti riigieelarves ette eraldi programm regionaalsete kolledžite arendamiseks kümnete miljonite kroonide ulatuses.
Kahjuks pole enam hilisematel aastatel riigieelarves regionaalsete kolledžite arendamisele samalaadset tähelepanu pööratud.
Türi Kolledžis on õpetatud keskkonnakorralduse eriala, mis on ka rahvusvaheliselt akrediteeritud ja leidnud head tunnustust. Ka on kolledži areng olnud järjepidev ja paljud olulised projektid on saanud ka rahastuse. Kahjuks on olnud takistuseks üliõpilaste vähesus ja asjaolu, et õpetatud on üksnes ühte eriala. Samas on kolledž leidnud kohalikus kogukonnas ja ka Eestis laiemalt oma koha ja seal toimuvad lisaks tavapärasele õppetööle ka pidevalt täiendkoolitused. Ühe probleemina on kerkinud üles asjaolu, et Eestis õpetatakse tervelt 38 keskkonna õppekava erinevates kõrg- ja ülikoolides, mistõttu on mitmeid paralleelseid erialasid, millede õpetamine on ka riikliku koolitustellimuse kaudu riiklikult rahastatud. Kindlasti on selline konkureerivate paralleelsete erialade õpetamine raskendanud üliõpilaskontingendi vähenedes mitmete õppeasutuste tegevust.
Avalikkuse ees on haridus- ja teadusminister tulnud välja erinevate ettepanekutega kõrghariduse tasuliseks muutmiseks põhjendusel, et riiklikke vahendeid ei jätku. Türi Kolledži näitel võib aga öelda, et kui selles õppeasutuses statsionaarne õppetöö ei jätku, siis muutuvad küsitavaks ka kõik seni tehtud investeeringud alates 1996-st aastast. Niisugust kõrghariduse rahastamist ei saa aga lugeda mõistlikuks. Kannatada on saanud riikliku regionaal- ja hariduspoliitika järjepidevus, samuti võib lugeda seniseid kulutusi asjatuteks. Avalikkuse ees on haridus- ja teadusminister Türi Kolledži sulgemise suhtes andnud suhteliselt väheütlevaid vastuseid.
Üksnes 2. oktoobri Järva Teatajas nendib minister, et „riigil pole siin midagi öelda“ ja et „kui regionaalpoliitika poole pealt vaadata, siis on muidugi kurb.“ Arupärijate hinnangul jääb sellisest suhtumisest pisut väheks, sest kahtlemata on ministril kohustus hariduspoliitiliste otsustega suunata nii ülikoolide kui ka regionaalsete kolledžite tegevust ja tagada ka riiklike vahendite kasutamise otstarbekus.
Arvestades ülaltoodut ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahv 139 on arupärijatel haridus- ja teadusministrile alljärgnevad küsimused:
1.Missuguse hinnangu Te annate Tartu Ülikooli rektoraadi otsusele Türi Kolledžist keskkonnakorralduse eriala ära kaotamise kohta?
2.Missugust rolli Eesti hariduselus omavad regionaalsed kolledžid ja kas te peate nende tegevust hariduspoliitiliselt oluliseks?
3.Te olete väljendanud seisukohta, et Türi Kolledži sulgemine on regionaalpoliitiline samm. Mida tähendab selline otsus hariduspoliitiliselt?
4.2006 ja 2007 aastal toetati regionaalseid kolledžeid riigieelarvest eri programmiga. Kas Te peaksite oluliseks sellise programmi taastamist?
5.Eestis on 38 keskkonnateemalist õppekava, sarnaseid paralleelsusi leidub ilmselt ka paljudes teistes valdkondades. Kas Te peate võimalikuks ja vajalikuks riikliku koolitustellimuse kaudu suunata sarnaste erialade õpetamist erinevates õppeasutustes?
6.Missugused on ministeeriumi poolt plaanitavad sammud regionaalsete kolledžite tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks?
Lugupidamisega
Jaanus Marrandi, Sven Mikser, Karel Rüütli, Jaan Õunapuu