Tõnis Kõiv ülikooli rektorile: Türi kolledž peab alles jääma

Tõnis Kõiv Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu liige Tõnis Kõiv soovitab Tartu Ülikooli rektorile Alar Karisele saadetud kirjas ümber vaadata otsus Türi Kolledži sulgemise kohta, millest ülikool hiljuti teatas.

„Eesti juhtiva teadus- ja õppekeskusena edendab Tartu Ülikool muuhulgas Eesti rahvuskultuuri ning kujundab Eesti hariduse ja teaduse mainet nii kodumaal kui kaugemal,“ kirjutab Kõiv rektorile märkides, et ülikool ei saa endale lubada ühepoolset ja kohalikku kogukonda mittekaasavat otsustamist.

Riigikogu liige lisab, et poolteist aastakümmet kehtinud koostööleping Tartu Ülikooli, Järva maavalitsuse, Türi linna ja Türi Majandusgümnaasiumi ning ülikooli arengukava aastani 2015 näevad ette kolledži arendamist ning koostööd omavalitsusega. Värskeima otsuse kohaselt toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Tartu Ülikooli taotlust investeerida Türi kolledžisse keskkonnahariduskeskuse rajamist 13, 5 miljoni krooniga. „Keskkonnaõpe Türil on jätkusuutlik ja väga oluline Järvamaa jaoks,“ selgitab Kõiv.

Kõiv juhtis tähelepanu ka asjaolule, et kolledži tulemused õppe- ja arendustöös paranevad pidevalt. „Kolledžil on hea maine ja koostöö erialaga seotud valdkondades üle riigi ning toimiv koostöövõrgustik Kesk-Eestis. Käesoleva aasta vastuvõtt päevaõppesse oli rekordiline, märkimisväärselt kasvas vastuvõtt ka avatud ülikoolis nii magistri- kui põhiõppesse,“ selgitab parlamendisaadik kirjas rektorile.

„Eriti kohatu tundub kolledži sulgemisplaan rahapuudusele viidates olukorras, kus 2011. aasta hariduskulud riigieelarves kasvavad käesoleva aastaga võrreldes märgatavalt,“ kirjutab Tõnis Kõiv ja soovitab ülikoolil Järvamaa omavalitsustega kokkuleppele jõuda kolledži jätkamise tingimuste osas olles ise vajadusel valmis kõnelustel vahendajaks asuma.

Tõnis Kõivu kiri Tartu Ülikooli rektorile

Lugupeetud härra Karis

Eesti juhtiva teadus- ja õppekeskusena edendab Tartu Ülikool Eesti rahvuskultuuri ning kujundab Eesti hariduse ja teaduse rahvusvahelist mainet.
Tartu Ülikool tegutseb Riigikogu poolt 16.veebruaril 1995 (RT I 1995,23,333) vastu võetud Tartu Ülikooli seaduse alusel Eesti Vabariigi rahvusülikoolina.

1996. aastal algatas Tartu Ülikool regionaalprogrammi, et tihendada koostööd partneritega üle Eesti. Regionaaltegevuse eesmärk on teadus-, koolitus- ja arendustegevuse kaudu anda omapoolne panus Eesti üldisesse arengusse. Ülikooli teenuste kättesaadavuse parandamiseks asutati kolledžid Pärnus, Türil ja Narvas ning Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinnas. 2005. aastal liitus Tartu Ülikooliga Viljandi Kultuuriakadeemia.
Tartu Ülikoolil on piirkondliku koostöö edendamiseks lepingud 13 maakonnaga ja Eesti Linnade ning Maaomavalitsuste Liiduga ja paljude organisatsioonide, ettevõtetega.

1996 a detsembris sõlmiti neljapoolne tähtajatu leping Tartu Ülikooli, Järva maavalitsuse, Türi linna ja Türi Majandusgümnaasiumi vahel Tartu Ülikooli Türi kolledži loomiseks.
Tartu Ülikooli nõukogu on 19.detsembril 2008 otsusega nr 69 vastu võtnud Tartu Ülikooli arengukava aastani 2015 (edaspidi Arengukava). Arengukava kohaselt on ülikooli missiooniks olla teadmistepõhise ühiskonna arengut juhtiv jõud ja järjepidevuse tagaja Eestis.

Missiooni täitmiseks edendab Tartu Ülikool teadust, haridust ja kultuuri ning teenib ühiskonda õppe-ja teadustegevuse kaudu, luues rahvusvahelises koostöös eeldused maailmatasemel teadusvaldkondade arenguks ja kandes rahvusülikoolina vastutust Eesti riigi ja rahvuse säilimise eest.

Arengukava punkt 6.2.5 kohaselt teeb ülikool koostööd Tartu, Tallinna, Narva, Pärnu, Viljandi ja Türi omavalitsustega kompaktsete ja funktsionaalsete ülikooli hoonestuste arendamiseks.
Eeltoodu on vaid kõige üldisem normatiivne ja lepinguline baas, millest kõik osapooled peaksid lähtuma.
Tartu Ülikool on väärikas partner, kellega koostöö tegemine on igale organisatsioonile auasi.

Olen Järvamaalt valitud Riigikogu liikmena hästi kursis kodumaakonnas toimuvaga, sh nii positiivsete kui negatiivsete arengutega.
Tean, et kolledži tulemused õppe- ja arendustöös paranevad pidevalt. Kolledžil on hea maine ja koostöö erialaga seotud valdkondades üle riigi ning toimiv koostöövõrgustik Kesk-Eestis. Käesoleva aasta vastuvõtt päevaõppesse oli rekordiline,
märkimisväärselt kasvas vastuvõtt ka avatud ülikoolis nii magistri- kui põhiõppesse,
käivitus piirkonna elanikele täiendus- ja ümberõpet võimaldav kolmeaastane projekt.

Koostöös kohalike poliitikutega on aastate jooksul järjekindlalt leitud võimalusi, et investeerida õpikeskkonna loomisse ja parendamisse Türil.
Värskeima otsuse kohaselt käesoleva aasta juulist investeerib SA Keskkonnainvesteeringute Keskus koos Tartu Ülikooliga, Türi valla ja AS Väätsa prügilaga Türi kolledžisse keskkonnahariduskeskuse rajamiseks kokku ca 15 miljonit krooni.

Nii minu kui paljude teistegi järvamaalaste jaoks tuli täiesti ootamatult TÜ õppeprorektor Birute Klaasi sõnum 1.oktoobril, et Türi Kolledž suletakse 1.septembrist 2011. Õppeprorektori poolt avalikkusele esitatud selgitused akadeemilise õhkkonna puudumisest, kolledži jätkusuutmatusest ning majanduslikust ebaotstarbekusest ei kõlanud sugugi veenvalt.

Laskumata arutellu esitatud väidete sisukuse üle, tekitab sügavat hämmeldust Tartu Ülikooli valitud viis Türi valla (2005 a tekkis omavalitsuste ühinemise tagajärjel Türi vald, mis on Türi linna õigusjärglane) kui lepingupartneriga asjade ajamisel. Lepingupartnerit austav lepingu muutmise protsess on teistsugune kui ülikooli seni kasutatud viis. Ülikooli rektoraat langetas üksinda otsuse ning seejärel andis sellest lepingupartnerile lihtsalt teada?! Ei mingit kaasamist otsustamisprotsessi, arutelu kolledžit vaevavate probleemide üle, läbirääkimist kohaliku kogukonnaga, võimaluse andmist lepingupartnerile arenguplaanide muutmiseks jne. 1.oktoobril Kuma raadiole antud intervjuus tunnistas ülikooli õppeprorektor pr Birute Klaas otsesõnu, et Türi vallaga ei ole eelnevalt läbi räägitud ja erilist kahetsust sest ülestunnistusest ei kostunud.

Tunnustan teie otsust kutsuda kokku nõupidamine Türi kolledži teemal novembri alguses Järvamaal. Loodetavasti on Tartu Ülikoolil siiras plaan edaspidi käituda rahvusülikooli tasemel ning tunda vastutust lepingupartneri edasise käekäigu eest peale lepingu muutmise ettepaneku tegemist.

Muudatused hariduse andmises on pikaajalised protsessid. Türile on investeeritud miljoneid kroone õppetööks vajaliku infrastruktuuri rajamiseks ning on sadu inimesi, kes Türil haridust omandavad. Seda kõike ei saa lihtsalt n ö „minema visata“. Eeldan, et Tartu Ülikoolil on olemas omapoolne positiivne plaan Türi osas, mis lähtub Arengukavast ning mida võimalikult varsti lepingupartnerile esitletakse.
Olen veendunud, et Tartu Ülikool suudab sõnastada Türi kolledži jätkamiseks vajalikud kriteeriumid ning need ka avalikustada ja anda mõistlik tähtaeg nõuetele vastavaks saamiseks. Seejärel on nii kolledžil kui kohalikul kogukonnal ja laiemalt maakonnalgi võimalus ühiseks pingutuseks.

Osapoolte vahel on täiesti läbi rääkimata püsikulude võimaliku jagamise küsimused. Eriti kohatu tundub rahapuudusele viitamine olukorras, kus 2011. a. hariduskulud riigieelarves kasvavad käesoleva aastaga võrreldes.

Järvamaalt valitud Riigikogu liikme ja Tartu Ülikooli vilistlasena ootan, et Eesti Vabariigi rahvusülikool võtaks uuesti sisse kohase positsiooni ja alustaks läbirääkimisi Türi vallaga Türi kolledzi tuleviku teemal. Keskkonnahariduse andmine Türil peab jätkuma!
Lugupidamisega
Tõnis Kõiv