Kaks eakat meest pääses surnuks külmumisest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Birgit Itse
Copy
Vabatahtlike abiga pääses kaks Järvamaa eakat meest külmumisest.
Vabatahtlike abiga pääses kaks Järvamaa eakat meest külmumisest. Foto: Erakogu

Kadunud inimeste otsimisele keskendunud vabatahtlikud ehk Operatiivse Otsingugrupi liikmed päästsid kahel järjestikusel ööl kahe eaka järvalase elu. 

Operatiivse Otsingugrupi Harjumaa koordinaator tallinlane Siim Rohtla kirjeldas sotsiaalmeedias, kuidas ta saabus kadunud ja hukkununa leitud teismelise otsingult Valga-ja Viljandimaa piirilt. 

Tagasitee koju algas teisipäeva varastel hommikutundidel. Tagasiteel Tallinna, kaks kilomeetrit enne Mäo risti kell 03:43 täitus autol läbisõit 180 000 kilomeetrit ja Rohtla soovis seda pildile jäädvustada. "Aeglustasin, et pildistamiseks tee äärde tõmmata ja märkasime Meelisega alles sel hetkel, et keegi kõnnib seal. Väljas oli pime ja inimesel olid tumedad riided seljas." Pärast pildi tegemist otsustasid mehed autol otsa ümber keerata ja uurida, miks inimene üleni tumedas rõivis kõnnib öösel suure tee ääres. "Peast käis läbi mõte, et annan teisele vähemalt helkurvesti selga vältimaks kõige hullemat," meenutab Rohtla. 

Selgus, et tegemist oli vanahärraga, kes soovis jõuda Paidesse. Kogenud otsijana mõistis Rohtla, et vanahärral on väga külm - tema keha oli kangevõitu ning rinnal risti olevaid käsi ta ära ei võtnud. Autotermomeeter näitas 7-8 soojakraadi, aga vanahärral olid seljas vaid õhukesed dressid. "Mõistsin, et pean midagi tegema, pakkusin, et viin ta Paidesse ära." Mida Rohtla ei öelnud, oli plaan sõita mehega joonelt erakorralise meditsiini osakonda. 

Tänulik vanahärra istus autosse, kuid küsimustele oma tuleku ja mineku kohta ei soovinud ta vastata. Mõne aja pärast sai selgeks, et tegemist oli 67-aastase Antsuga, kes oli pojaga tülli läinud ja pidi kodust lahkuma.  "Vestluse käigus sain teada, et ta oli tulnud Väike-Karedalt läbi Koigi Mäoni jalgsi. Kiired arvutused ja Meelise abiga saime teada, et Ants oli kõndinud umbes 18 km. Ants ise arvas, et on kõndinud 3-4 tundi," kirjeldab Rohtla. 

Ants oli jõudnud juba meestele tunnistada, et ega ta enam ise eriti käia poleks jaksanud, sest jalad kiskusid krampi. Paidesse jõudes oli kehas kangus järele andnud ja ka jalad liikusid. Ettepaneku minna tervist kiirabisse kontrollima lükkas Ants kindlalt tagasi. "Vägisi poleks me saanud sinna teda viia. Pakkusin siis politseid abiks ja selle tulekuga oli ta nõus, lootes plate peale magama saada." Kell oli 4 hommikul, kui Rohtla helistas 112 ja palus häirekeskusel saata nii politsei kui ka kiirabi. Vahepeal reipust taastanud Ants uuris võimalusi magada Paide sotsiaalkeskuses. "Ta olevat kuulnud Kuma raadiost, et selline koht on olemas. Maja number olevat 13. Seletasin talle, et enne ta ei saa kuskile kui politsei tuleb," kirjeldab Rohtla. 

Esimesena saabunud politseile rääkisid vabatahtlikud otsijad ära kogu loo. Ants keeldus politsei pakkumisest ta koju tagasi viia, palus võimalust "plate" peal magada. Rohtla sõnul väitis politsei, et Paides enam selliseid ruume ei ole ning nemad ei saavat midagi teha. "Ants pakkus, et ta joob ennast täis ja heidab linna pingi peale magama, siis saab plate peale. Politsei nentis, et sellisel juhul peavad nad ta jah ära toimetama," meenutab Rohtla vestlust vanahärra ja mundrimeeste vahel. 
Tagasi üles