Korvpalli maailmameister elab Paides eesmärgipärast elu

Foto: Erakogu

Ameerika Ühendriikides seenioride korvpalli maailmameistriks kroonitud Janno Viilup on alati üritanud sportida hilisemate kahetsusteta. MMile mineku otsus tuli hetkega ja nagu näha, oli reis edukas.

Tulite veteranide MMil kullale. Me kõik teame, kuivõrd raske oli meie korvpalluritel Riias EMi finaalturniiril, kuidas nüüd teilt järsku kuldmedal?

Need on seni olnud aegade suurimad seeniorkorvpallurite mängud. Meie vanuseklassis 30+ osales neli meeskonda (Eestist SK Mooste Mõis, kaks võistkonda Brasiiliast ja üks Uruguayst).

See vanuseklass oli kavas esimest korda, sellest ka vähene osavõtt. Lisaks tegeldakse antud vanuses veel aktiivselt professionaalsel tasemel, mis samuti osalejaid vähemaks võtab.

Vastastega võrreldes mängisime meie olulisemalt meeskondlikku mängu. Iga mehe roll oli teada.

Milline oli võistluste käik?

Mängisime viis mängu. Alagrupimängudes kohtusime ühe korra mõlema Brasiilia ja ühe korra ka Uruguay meeskonnaga.

Uruguayga oli kõige raskem. Sellist füüsilist kaitsemängu polnud kogenud ammu. Hispaaniakeelsed kohtunikud rääkisid omavahel Uruguay mängijatega ja raske oli aru saada, mida meie protestide peale arutati. Õnneks teisel poolajal vastane väsis ja saime oma paremuse peale suruda.

Finaal Brasiilia A-koondisega algas väga närviliselt. Vastased olid meid turniiri jooksul jälginud ja teadsid juba täpselt, kuidas mängida.

Meie põhiviskajat kaeti isiklikult ja teised seisid maa-alakaitses. Õnneks suutsime ka neid kaitses tugevalt suruda ja mäng oli esimesel poolajal korvidevaene.

Poolajal tehtud korrektuuridega nii rünnakul kui ka kaitses suutsime kolmandal veerandajal hoida neid ainult viie punkti peal. Sealt tuli murrang ja mängu saatus oli otsustati (tulemus 73 : 35 – toim).

Terve turniiri jooksul olime vastastest paremas füüsilises seisus. Suutsime kõik mängud otsustada kolmandal veerandil. Jaksasime rohkem ja säilitasime võistkondliku tehnilise mängu lõpuni.

Kuivõrd raske on veterankorvpalluri tee tegelikult. Olete kõik aastaid palli mänginud, kuidas tervis vastu peab?

Kui eesmärk saab selgeks, on ka lihtsam end raskematele treeningutele sundida. Eks vanad vigastused tule meelde, aga aastate kogemustega saab ennast mänguvormi. Ülla eesmärgi nimel ununevad ka väikesed valud.

Tulid viis aastat tagasi Moskvas tänavakorvpalli MMil hõbedale. Formaat on muidugi erinev, kuid mil määral on võimalik toonast ja praegust võistlust võrrelda?

Moskva võistlus oli samuti tänavakorvpalli populaarsuse tõusutee alguses. Ajaliselt on mul olnud õnne õigel aastal turniirile sattuda.

Olen kindel, et järgnevatel aastatel nii lihtne turniiri võita pole. Ei ole eestlased pärast 2010. aasta Moskvat tänavakorvpallis enam nii kõrgeid kohti saanud. Arvan, et järjest raskem on medalit võita veteranide 30+ klassis.

Mõlemad võistlused olid korraldatud profesionaalselt: arstid, füsioterapeudid, rahvusvahelised kohtunikud, hea turniirisüsteem ja ajakava.

Oled päris palju reisinud ja maailma näinud. Seda võimalust pakub sulle ka igapäevatöö Sportlandis brändijuhina. Kas USA oli avastamata kant?

Olin enne Orlando-reisi käinud idarannikul viis korda.

Florida osariigi linnades Miamis ja Orlandos olin esimest korda. Võib-olla sobib New Yorgi ja Orlando võrdluseks, et sõidad nagu Tallinnast Pärnusse.

New York on kõrghoonetega suurlinn, Orlando kesklinnas on madalad hooned ja kohvikud. Linnapildis on palju rohelust. Muidugi on Floridas ka soe kliima, tavaline õhutemperatuur on 33–35 kraadi. Dekoratiivmuru tundus olevat tehtud plastmassist, nii ühtlaselt roheline, tihe ja korralikult pügatud.

Millise mulje jättis Ameerika kui profikorvpalli sünnimaa?

Kui oma esimest NBA mängu külastasin New Yorgis, siis Miamis ja Orlandos oli soov näha ära just tänavakorvpalli pool. Üks eluunistustest oli mängida Ameerikas tänavakorvpalli kohalike mustade poiste vastu. Võtsime selleks spetsiaalselt aega ja tegime eeltööd.

Saime korra trenni mõttes kohalike vastu mängida. Kui kaotad, lähed järjekorra lõppu ja ootad oma korda. Kahjuks tuli meil vastu võtta esimeses mängus kaotus ja teist mängu enam ei jõudnud pidada.

Järgmisel õhtul osalesime juba teisel väljakul. Seal panime Euroopa söödu virvarriga kohalike oskused proovile. Me ei kaotanud kordagi.

Väljakud olid korralikud, valgustatud ja puhtad, korvid võrgutatud. Alati oli väljakul ka, kellega mängida. Noored ja vanemad. Väike sõnelemine käib asja juurde, nn trash talk!

Miks MM-reisi üldse ette võtsid. Miks sa ei taha piirduda vaid kohalike mõõduvõttudega, Paide Viking Window juhendamisega?

Olen üritanud sporti teha nii, et hiljem ei kahetseks, et midagi jäi proovimata või trennis pingutamata.

Kui tuli kutse, kas soovid üritada pääseda veteranide MMi satsi, olin kohe nõus. Teadsin, et selleks peab kõvasti trenni tegema. Ma ei tahtnud minna sinna turistina.

Jään rahule, et meie eestvedaja ja treener Janek Liivamägi valis mind meeskonna kapteniks ja teiseks treeneriks.

Nagu ka Vikingi puhul, tahan anda meestele edasi oma häid kogemusi korvpallist ja elust. Olen 110 protsenti kindel, et kui pingutad spordis eesmärgi nimel, siis oskad pingutada kõikide oma eesmärkide nimel.

TEA, ET

Floridas Orlandos peetud seenioride korvpalli-maailmameistrivõistlustel oli Eesti vanuseklassiti esindatud seitsme võistkonnaga, kellest viis tuli medalile. Suurvõistlusest võttis osa üle 200 võistkonna.

Meeste 30+ klassis mängisid Janek Liivamägi, Sven Pugonen, Argo Aduson, Avo Alender, Mario Polusk, Indrek Kaarlep, Remi Aare, Janno Viilup, Erkki Mäeorg, Lehar Kumari, Veljo Vares ja Andras Kaasik.

Järgmised FIMBA maailmameistrivõistlused on 2017. aastal Itaalias Monte Catinis.