:format(webp)/nginx/o/2017/10/13/7207697t1h9569.jpg)
/nginx/o/2010/10/27/455651t1h8428.jpg)
«Tüüpiline Järvamaa leid!» sõnas Eesti aardeid uurinud arheoloog Mauri Kiudsoo üleeile Öötla küla põllul, kus kaevati välja ligi poole tuhande aasta vanune ehetest koosnev aare.
Põllult leiti 500 aasta vanune ehetest koosnev aare
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval kammis Kareda valla Öötla küla mees Aivar Piirsalu metallidetektoriga täiesti tavalist põldu. Ta oli sealt kunagi küll mõne mündi leidnud, kuid ei midagi erilist. «Kui mööda kombainiratta jälge astudes hakkas detektor äkitselt märku andma, et midagi olulist on maa sees, arvasingi, et küllap see on mõni metallikolakas,» selgitas ta.
Piirsalu kaevas augu ja umbes 35–40 sentimeetri sügavuselt vaatasid talle vastu rohekad kettad. «Arvasin, et see on plekk, aga kui tuli see hõbedast asi (krõll – toim), sain aru, et midagi on muud, ja teatasin sellest muinsuskaitsele,» selgitas ta.
Juba üleeile seisid labidate, kellude, harjade ja mõõteriistadega varustatud spetsialistid põllul ning nelja tunniga paljastus maapõue peidetud saladus.
Ettevaatlikult kaevati Eesti aardeid uurinud arheoloogi Mauri Kiudsoo juhatusel umbes 40 sentimeetri sügavune auk, mille põhjas puhastati lõpuks harjaga välja üheksa käelabasuurust ornamentidega rinnalehte, mida naised kandsid kaelas.
Lisaks tuli ilmsiks viis krõlli, üksikuid helmeid ja ülekullatud hõberipatseid, mis olid kaelakee osad. Ehete alt paistsid puust anuma põhja jäänused.