Juhtimispraktikad püsivad mugavustsoonis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Silvi Lukjanov
Copy
Foto on illustratiivne
Foto on illustratiivne Foto: Kristo Kivisoo / Järva Teataja

Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse tellitud uuringust selgus, et  Eesti firmade juhtimispraktikad on Lääne ettevõtetega võrreldes maha jäänud, Eestisse jõuavad nüüdisaegsed juhtimistrendid kaks-kolm aastat hiljem.

EASi juhatuse liikme Indrek Kaju väitis, et uuringu andmetel on Eesti ettevõtete juhtimispraktikad jäänud mugavustooni pidama. «Arvestades pideva arenguga Lääne-Euroopa ettevõtetes ja millenniumi põlvkonna muutunud ootustega töökoha ja juhtide suhtes, on aeg hakata juhtimispraktikaid ümber kujundama. Eesti ettevõtted peaksid rohkem tähelepanu pöörama rahvusvahelistumisele, ekspordile ja innovatsioonile,» soovitas Kaju.

Et kaks kolmandikku uuringus osalenud ettevõtetest väitis, et neil puudub plaan eksportida ja rahvusvahelistuda, on see Kaju meelest väga kurb.

Uuringust selgub, et Eesti ettevõtete juhtimises on aset leidnud põlvkondade vahetus. Mitmed endised omanikust tippjuhid on juhtimisest kõrvale astunud ja määranud enda asemele professionaalidest juhid. Aktiivsemalt liiguvad juhid nii Eestist välja kui ka tagasi. Rahvusvaheliste kogemustega juhtide naasmises Eestisse näeb Kaju üht olulisemat tegurit Eesti firmade juhtimispraktikate arendamisel.

EASi tellitud uuringu eesmärk oli anda hinnang juhtimisvaldkonnas tegutsejate tegevuse sisule, mahule ja kvaliteedile ning töötada välja nii lähiajaks kui ka pikemaks perioodiks olulised tegevussuunad üldise juhtimisteadlikkuse ja võimekuse suurendamiseks.

Uuringu tegid Civitta ja Estonian Business School.

Tagasi üles