Aasta õppija: ärge oodake viimase hetkeni, küsige varem abi

Elukestva õppimise poolt. Järvamaa aasta õppija Svetlana Pärnsalu leiab, et end pidevalt täiendades ja uusi teadmisi ammutades saab ta topeltkasu, sest uusi teadmisi ei hoia ta ainult endale, vaid jagab teistelegi. Foto: Dmitri Kotjuh

Täna tunnustatakse Ajakeskuses Wittenstein täiskasvanud õppija nädala ajal neid maakonnas silma paistnud inimesi, kes ei pea paljuks end täiendada ja midagi uut õppida. Aasta õppija tiitli võtab vastu Süda-Eesti sotsiaalkeskuse psühholoog Svetlana Pärnsalu.

«Minule oli see tiitel täiesti üllatuseks,» ütleb Svetlana Pärnsalu Süda-Eesti sotsiaalkeskuses oma mahedavärviliste seintega kabinetis istudes.

Psühholoogi töökabinet on selline, nagu ehk paljud seda telerist nähtud filmide põhjal ette kujutaksid: rahulikku tooni seinad, seina ääres diivan, millel on paar patja, arvuti mängib mahedat, veidi sugestiivselt mõjuvat taustamuusikat.

Pärnsalu märgib diivani kohta, et päris selle eesmärgiga, nagu filmidest nähtud, kus patsient end asemel mugavalt külili viskab, silmad kinni paneb ja oma hingesaladusi puistab, too mööblitükk toas pole.

See on lihtsalt diivan, kus istuda ja kõik. Enamasti istub psühholoog kliendiga siiski laua taga. Üks ühel ja teine teisel pool lauda ning räägivad omi jutte.

Paides sündinud ja kasvanud Svetlana Pärnsalu siirdus pärast gümnaasiumi lõpetamist pealinna, kus omandas Tallinna ülikoolis psühholoogi eriala.

Tallinna jäi Pärnsalu kümneks aastaks ning täiendas end aastate vältel veel mitmel täiendkoolitusel ja kursusel. Käesoleval kevadel sai ta magistridiplomi kunstiteraapia erialal.

Tõenäoliselt õppimishimu sellega ei piirdu. «Ma ei pea õppima, ma tahan õppida. Minu jaoks on see väga loomulik, et õpin terve elu. Õpin seeläbi ka ennast tundma ja saadud teadmisi saan omakorda teistega jagada,» selgitab Pärnsalu.

Üha enam räägitakse, et Eesti inimesed on katki, hingeliselt. Tingituna ühe pöörasemaks muutuvast elutempost, mis kokkuvõttes tekitab pingeid nii tööl kui ka koduses elus.

«Abivajajaid on aina rohkem,» ütleb ka Pärnsalu. Ta tunnustab kliente selle eest, et nad julgevad tulla abi küsima, ja nende hulgas on üha rohkem just mehi, kes teatavasti oma muredest niisama naljalt rääkima ei kipu.

Need probleemid, mille pärast kliendid tasuta nõustava psühholoogi kabineti uksest sisse astuvad, on väga erinevad. «Seinast seina: suhteprobleemid, rahamured, tööstress, erinevad sõltuvusprobleemid,» loetleb Pärnsalu.

Ka vanuseti on kliendid erinevad: on lapsi, keskealisi, pensionäre. Hoolimata sellest, kas abivajaja on lühikest või pikka kasvu, noor või vana, mees- või naissoost, püüab psühholoog neid aidata. Ja on aidanud ka.

Siiski on Pärnsalu arvamusel, et inimesed ei peaks kabineti uksest sisse astuma üksnes juhul, kui on oma asjadega nii ummikus, et muudmoodi ja omal jõul enam ei oska.

Seda peaks tegema varem, ennetades olukorda, kust justkui väljapääsu pole. «Võib tulla ka lihtsalt heaolutunde saavutamiseks, alati ei pea probleem olema,» julgustab ta.

Veidi üle kuu aja on Pärnsalu töötanud ka Türi ühisgümnaasiumis koolipsühholoogina.

Püsivat abivajajate järjekorda ukse taga pole, ent neid, kes kabineti uksele koputada söandavad, siiski jagub. Käivad nii poisid kui tüdrukud. «Olen nii vähe alles tööl olnud, aga üritan edaspidi rohkem teha töötubasid, lastega suhelda ja kontakti luua, et nad julgeksid ka ise kabinetti tulla,» lausub ta.

Nende puhul, kes seni on kontakti otsinud ja hingeabi vajanud, on Pärnsalu täheldanud üht sarnasust. «Hämmastav on see, et nii poisid kui tüdrukud räägivad sama: neil on tunne, et nad peavad ise hakkama saada, seepärast ei taha nad oma koduseid tüüdata ega kurta oma muresid. Ja siis ma mõtlen: millist eeskuju me, täiskasvanud, anname oma lastele. Siis nad ongi üksi oma muredega, tunnevadki kurvameelsust, üksildustunnet ega küsi abi.»

Lastevanemad saavad selle ennetuseks tegelikult ise palju ära teha. «Lapsega tuleb suhelda! Küsimusele, kuidas sul täna koolis läks, on ainult üks vastus: hästi. Küsi veel! Mida laps koges, mis talle meelde jäi, küsi küsimusi, millele saab pikemalt vastata,» soovitab Svetlana Pärnsalu. «Samuti võiks õhtuti ühiselt söögilaua taga istuda nii, et televiisor ei mängi. Ollagi koos, veeta koos aega ja märgata last, tema vajadusi.»

Täiskasvanud õppija nädal

Täiskasvanud õppija nädal väärtustab elukestvat õpet ning tutvustab õppimisvõimalusi igas eas inimestele. Nädala kestel tunnustatakse kõigis maakondades aasta õppijat, koolitajat, koolitussõbralikku organisatsiooni, koolitussõbralikku omavalitsust ja aasta õpitegu.

Selle aasta võitjad Järvamaal on:

aasta koolitaja – Malle Kera

aasta õppija – Svetlana Pärnsalu

aasta koolitussõbralikem organisatsioon – Järvamaa kutsehariduskeskus

aasta koolitussõbralikem omavalitsus – Türi vald

aasta õpitegu – MTÜ Süda-Eesti sotsiaaltöökeskuse projekt «Sihid selgeks – elus edasi!»