Ränkrasket koormust kandnud silda ootab õhkimine

Kuigi see võis kõrvaltvaatajale nii tunduda, polnud laupäevane Särevere silla koormamine raskuste ja rasketehnikaga mäng. Katse tulemuste talletamise tarbeks oli ohutusse kaugusse püsti pandud hulk tehnikat. Foto: Kuido Saarpuu

Särevere vana maanteesilla saatus pole kuigi roosiline. Kui laupäeval katsetasid teadlased silla kandevõimet kuni 290-tonnise rauakoormaga, siis lammutamisest järele jäävad talad lähevad õhkamispraktikaks pioneeride kätte.

Et leida Türi vallas asuva vana Särevere silla piirkandevõimet, korraldasid teadlased nädalavahetusel katse, mille käigus lasti kraanal tõsta sillale 290 tonni malmplokke.

Katsetööde juht, Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonna dekaan Siim Idnurm selgitas, et katse eesmärk oli uurida, kas 45 aastat vana silla puhul tekib koormuse all projektis ettenähtust suuremat läbivajumist või mitte.

Särevere vana sild ehitati omal ajal kandma kuni 80tonnist koormust. See oli nõukogudeaegsete normide raskeim koormus.

Järva Teataja viibis kohapeal katse järgus, kus sillale asetatud plokkide hunnik kaalus juba 180 tonni. Märkimisväärseid muutusi selline raskus esile ei kutsunud ja sild käitus ootuspäraselt.

Idnurm pakkus, et 220–240 tonni juures silla seni püsinud olukord muutub ja talades avanevad praod. «Siis on paras aeg vaadata, kaugele me selle katsetusega edasi läheme,» lausus ta. «Tala katkiminek ei peaks toimuma järsku, vaid selgete tundemärkidega, suurte deformatsioonidega.»

Õppejõud oskas ennustada ja päris hästi. Praod hakkasid tekkima 240-250tonnise kogukoormuse juures. Kui sillale läks maksimaalne 290 tonni, läksid deformatsioonid suureks.

Idnurm ütles, et tunniajalise deformeerimise tulemusel paindus tala silmaga nähtavalt läbi üheksa ja pool sentimeetrit. «Kui koormuse ööseks maha võtsime ja tala pühapäeva hommikul uuesti üle mõõtsime, oli deformatsioonist säilinud ligi kolm sentimeetrit ehk püsivat deformatsiooni jäi kolmandik. Sillatala oli muidugi kõvasti üle koormatud,» selgitas ta. «Tegelik olukord läks päris hästi kokku sellega, mida eelnevalt välja arvutasime. Meie saime oma tulemused kätte.»

Maanteeameti Ida regiooni ehitusvaldkonna juht Anti Palmi ütles, et Särevere silla edasine saatus väga roosiline ei ole. «Kui teadlased on oma töö lõpetanud, on kaitseväe kord. Kaitseväelaste väljaõppe juurde kuulub nii ajutiste sildade ehitamine kui ka vaenlase sildade õhkimine ning õhkimispraktikaks lähevadki järele jäävad sillatalad õppepolügoonile,» lausus ta.

Palmi lisas, et kui kaitseväelased on sillast üle käinud, siis kõik, mis üle jääb, läheb keskkonnaagentuuri käsutusse. «Keskkonnaagentuuril on plaan sillasammaste külge oma aparatuur kinnitada, et teha kõikvõimalikke vooluhulkade mõõtmisi,» teadis ta öelda. «Kõik, mis lõppkasutuseks vajalik ei ole, lammutatakse.»

Ka Anti Palmi pidas katse tulemusi ootuspäraseks. «Koormustaluvus on väga oluline parameeter, millest lihtsustatult öeldes sõltub, kes sillast üle saavad sõita. Lähiajast ühtegi sillavaringut meelde küll ei tule, kus see oleks seotud puuduliku koormustaluvuse või liigse koormaga,» lausus ta. «Eesti sillad on näidanud end seni suhteliselt sitkena, on olemas sildu, mis isegi pärast nelja lõhkelaengut on sõjaväetehnikat ja maanteeliiklust kandma jäänud.»

Olgu öeldud, et katse eesmärk polnud Särevere silda purustada. Sillatala päris purustamiseks oleks Siim Idnurme ütlust mööda tulnud kogukoormust suurendada 400-500 tonnini.

KATSE

Särevere-suguseid sildu on Eestis käigus päris palju ning Siim Idnurm lootis, et analoogiate ülekandmise kaudu saab teha järeldusi ka teiste vanade sildade piirkandevõimete kohta. «Võib-olla ei peagi kohe vanu sildu lammutama või ümber ehitama, vaid võib teatud aja leppida ka nende senise kandevõimega,» pakkus ta.

Anti Palmi lisas, et katsetulemuste alusel ongi teadlaste ülesanne leida meie sillapargist kõik analoogsed sillad ning arvutada välja nende tugevusvaru. «Väga harva on meil selline võimalus, et vana sild jääb kuhugi kõrvale ning meil on võimalik seda enne lammutamist rahulikult katsetada. Tavaliselt tuleb sildu ümber ehitada liikluse all ning liiklejate huvides ka võimalikult kiiresti,» selgitas ta.

Katse korraldasid Tallinna tehnikaülikooli teedeehituse instituut ja Tallinna tehnikakõrgkool.