Kütteõlihais häirib Paide ujula töötajaid ja sportijaid

Paide linna avalike suhete juht Maarit Nõmm pole ujula kliendina ebameeldivat lõhna tundnud, kuid on kuulnud tuttavatelt, et seda esineb. Ta loodab, et kui OÜ Pogi elektri- ja küttejaam on saavutanud kindla töörütmi, väheneb ka kasutatava kütteõli kogus. Foto: Dmitri Kotjuh

Paide ujula töötajaid ja seal sportijaid on kõrval asuvast Pogi OÜst mõnikord sisse pressiv kütteõlihais kimbutanud aastaid, kuid probleemile lahendust leida osutub tõeliselt keeruliseks.

Paide spordi- ja tervisekeskuse haldusjuht Jaan Sapp ütleb, et tõepoolest on neil juba aastaid olnud probleeme naabrite küttehoidlast tuleva ebameeldiva lõhnaga.

Sapp sõnab, et paljud kliendid ei saa aru, kust hais nende majja imbub, ja arvavad, et see tuleb ujula hoonest. «Kui sportija kannatab selle poolteist tundi veel välja, siis nendest inimestest, kes meil seal töötavad, on küll kahju, sest päev otsa haisu sees olla paneb õhtuks pea valutama ja süda läheb pahaks,» muretseb ta.

Ujula administraator Anne sõnab, et mingisugusel ajahetkel märkisid nad koos teiste töötajatega isegi üles tööpäevad ja olukorrad, kui ebameeldiv lõhn maja täitis. «Nüüd me pole enam märkinud, aga see juhtub ikka üpriski tihti,» lisab ta.

Administraatori tööpäev on 12 tundi pikk. «Uimaseks teeb õhtuks, kurgus on kibe tunne ja ajab köhatama,» täpsustab Anne. Tema selgitusel pole tegemist mitte otseselt vingu, vaid väga ebameeldiva lõhnaga.

Esimesena langeb klientide pahameel ikka administraatori kaela, kui hais maja jälle vallutanud on. «Lisaks sportijatele tulevad ka hostelis ööbijad kaebama,» märgib Anne.

Anne ütlust mööda on pooleks neid kliente, kes valavad oma viha töötajate peale välja, ja neid, kes saavad olukorrast aru ja mõistavad, et töötaja pole süüdi.

Kohati on Annel olnud isegi mõttes töökohast loobuda. Ka teised ujula töötajad kinnitavad, et tõepoolest teeb see paha lõhn pea uimaseks ja vähendab nende töövõimekust.

Soojatootja Pogi OÜ asub täpselt Paide ujula kõrval. «Vahel meie maja on sellist küttehaisu täis, aga pole meie võimuses seda muuta,» ütleb Jaan Sapp.

Musta huumori võtmes pakub ta välja ujula teise koha peale viia.

Sapp on püüdnud probleemi lahendusega tegeleda. «Kõiksugused nõuded, mida saab mõõta, on korras, aga lõhna otseselt mõõta ei saa,» märgib ta.

Keskkonnaametist on Sapile räägitud suisa kokkukutsutavast lõhnakomisjonist, kuid see on soiku jäänud. «Lõputu probleem,» märgib ta.

Teema algatas hiljuti administraatorile kaebuse esitanud klient. «Ma ei osanud talle midagi soovitada, eks tuligi avalikkuse poole pöörduda, et ehk hakkab siis midagi toimuma,» lausub Sapp.

Probleem pole küll igapäevane, kuid just sombuste ja tuuliste ilmadega see võimendub. «Ventilatsioon töötab kogu aeg, kuid väljast pole värsket puhast õhku sisse tulemas. Kui me üldse ei ventileeriks, mis ujula puhul on mõeldamatu, siis seda paha lõhna nii palju sisse ei pääseks,» selgitab Sapp.

Sapi meelest peaksid kõik osapooled midagi ette võtma. «Pogi pole öelnud, et  neid ei huvita, nad on üritanud vastu tulla ja selgitanud, milles häda on,» lausub ta. «Ainsana näeksid nad, et mahutid maa alla viia, kuid lähiajal neil minu arusaamist mööda sellist investeeringut plaanis pole.»

Ujulast üle tee paikneva õmblusfirma Jenger Eesti OÜ tootejuht Monika Tamm lausub, et halb lõhn on juba aastaid kimbutanud ka nende töötajaid . «Oleneb, kustpoolt tuul on, kui Pogi poolt, siis me ei saa aknaid lahti teha,» märgib ta.

Tamm lisab, et õmblejad ei kaeba, aga nad on vahel ebameeldivast lõhnast häiritud.

Pogi OÜ juhatuse liige Andres Alusalu ütleb, et kogu nende tegevuse eesmärk on kasutada kütteõli võimalikult vähe. Põletatavad kogused ongi kogu aeg vähenenud. «Kui kümme aastat või rohkemgi tagasi põletasime seitse tuhat tonni õli aastas, siis viimastel aastatel on kogused jäänud tuhande kuni kahe tuhande tonni vahele ja tahame seda vähendada veelgi mõnesaja tonnini,» selgitab ta.

Alusalu lisab, et Pogi õli hea meelega ei kasuta, mistõttu on ka uus jaam ehitatud.

Seda lootust,  et õliga kütmine täielikult ära kaoks, Alusalu ütlust mööda pole, sest ainult puiduga küttes ei toodaks katlamaja linlastele toasooja küllaldases mahus.

Alusalu selgitusel oli lõhnateema viimati päevakorral kevadel. «Õlil on spetsiifiline lõhn ja seda ära kaotada ei saa,» sõnab ta.

Koha, kust õli vastu võetakse, tegid Pogi töötajad hiljuti hermeetiliseks ning vahetasid pumbajaama ruumil uksed ja aknad ära. «Põhiprobleem, kust lõhn lekib, on mahutites, mis on sellise ehitusega, et seal ei saa nii lihtsalt midagi muuta, et lõhna vähendada. On võimalik teha paremaks, aga see oleks niivõrd kulukas,» selgitab Alusalu.

Paide linna avalike suhete spetsialist Maarit Nõmm sõnab, et Paide linnavalitsus on olukorraga kursis ja mõistab inimeste muret. «Kui ujula külastajat kütteõlilõhn segada ei tohiks, siis seal töötavatele inimestele võib see olla häiriv,» ütleb ta.

Nõmm lisab, et ujula ning elektri- ja küttejaam tegutsevad paratamatult kõrvuti. «OÜle Pogi on väljastatud välisõhu erisaasteluba ja selle alusel vastab kõik normidele,» lausub ta. «Olukord peaks leevenduma siis, kui koostootmisjaam on saavutanud kindla töörütmi ning kütteõli kasutamist saab vähendada, ilma et tekiks oht jätta elanikud külma.»