Uus seadus suurendab liikluse ohutust

Liiklus on jalakäija(te) või sõiduki(te) liikumine ja paiknemine teel. Liikluseks loetakse ka kariloomade ajamist ja ratsutamist. Foto: Indrek Tegelmann/Kuma

Jaanuarist jõustuvas uues liiklusseaduses on palju punkte, mis peaksid inimeste elu liikluses senisest turvalisemaks muutma.

Liiklusregistri Paide büroo juhataja Aivar Leid selgitas Järva Teatajale suuremaid muudatusi, millega nii jalakäija kui ka sõidukijuht uuest aastast arvestama peaksid. «Ükskõik, mis punktist me räägime, ma loodan, et terve mõistus ikkagi võidutseb ja vaevalt, et 1. jaanuaril kellegi käsi väänama hakatakse,» lausus ta.

Leid ütles, et kõik, mis vähegi võib suuremaks riskiks kujuneda, on püütud uues seaduses maandada.
Nii näiteks oli vanas seaduses kiiruse määrasid neli, uues on neid rohkem. Suurim muutus kiiruste juures on, et asulateel, kus suurim lubatud kiirus on 70 kilomeetrit tunnis, ei pea juht enam andma teed tähistatud peatusest välja sõitvale D-kategooria ühissõidukile.
Väga hea muudatus on Leidi hinnangul ka see, et helkurit tuleb kanda ka asulas.
Ohutusest lähtuvalt nõuab uus seadus sedagi, et sõidukis, millel peavad olema peatoed, tuleb peatugi sättida nii, et see toetaks sõitja pead kuklast.
Enne sõidu alustamist tuleb juhil veenduda, et see on nõnda nii temal kui ka sõitjatel. «Kui keegi teile otsa sõidab, on jõud päris meeletud ja te jääte oma kaelalülidest kohe ilma,» põhjendas Leid.
Last sõiduautos sõidutades sülle võtta ei tohi.