Kuidas mõjutab välislähetus puhkusetasu arvestust?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Silvi Lukjanov
Copy
Foto on illustratiivne
Foto on illustratiivne Foto: Margus Ansu

Lugeja küsib: Aasta algusest muutus tulumaksuseadus ning välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on nüüd 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta.

Üle piirmäära tasutud päevaraha pole enam erisoodustus, vaid töötasu. Kas töötajale väljamakstud piirmäära ületavad summad tuleb arvestada keskmise töötasu (näiteks puhkusetasu) arvutamise hulka või mitte?

Vastab tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja tööõiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu:

Päevaraha piirmäära ületav osa ei lähe arvesse keskmise töötasu arvestamisel, kuigi seda maksustatakse nagu töötasu. Maksuõiguslikus mõttes tuleb välislähetuse piirmäära ületava osa pealt maksta maksud nagu töötasult, aga töötajale ei maksta seda välja kui töötasu.

Tegemist on välisriigis viibimise eest igapäevakulude katteks makstava hüvitise, mitte tööülesannete täitmise eest makstava tasuga.

Lähetuses viibitava aja eest tuleb töötajale lisaks hüvitisele maksta ka töötasu. Palgatulu tulumaksuseaduse mõistes on kirjas tulumaksuseaduses. 

Seadus ütleb, et kui välislähetuse päevaraha ei ületa piirmäära, ei kuulu see tulumaksuga maksustamisele ja keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad.

Töölepinguseadus defineerib töötasu kui töö eest makstava tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu.

Tulumaksuseadus kasutab mõistet palgatulu, mis hõlmab nii töötasu kui ka muid töö- või teenistussuhtes lepingu alusel makstavaid tasusid ja hüvitisi.

Keskmise töötasu määrus aga ütleb üheselt, millist tasu töötasuna teenitud summalt tuleb ja saab keskmise töötasu väljaarvutamisel arvesse võtta.

Tagasi üles