Olmekeemia ja ravimid olgu lastest kaugel

Nelja-aastasele Atsile näivad kapile unustatud 30protsendise söögiäädika pudel ja limonaadipudel üsna ühesugused, seepärast on eriti tähtis hoida ohtlikke aineid laste eest peidus. Foto: Kadri Tonka/ Järva Teataja

Vältimaks eluohtlikke mürgistusi ja tervisekahjustusi, peaksid lastega pered sättima kodukeemia ja ravimid kõrgemale luku taha, aga esmaabiks tasuks varuda söetablette.

Mürgistusteabekeskuse peaspetsialist Mare Oder ütles, et lastega juhtuvad õnnetused seetõttu, et teatud eas õpivad nad maailma tundma maitsmismeele kaudu, nii et kõik, mis leitakse, rändab suhu.

Veidi suuremad lapsed jäljendavad mängudes täiskasvanuid ja kui nad on näinud, et emad-isad ravimeid võtavad, tahavad nad seda järele proovida.

Lastel põhjustavad ravimmürgistusi kõge sagedamini heamaitselised ravimid. «Lastele meeldivad need sageli niipalju, et ravimipudelit kätte saades joovad nad terve pudeli korraga tühjaks,» lausus Oder.

Eriti ohtlikud on Oderi ütlust mööda paratsetamooli siirupid, mille üleannus võib põhjustada eluohtlikku maksakahjustust.
 

Vanemate ravimid pole lastele

Kõige kurvem osa lastega seotud mürgistusjuhtumitest on imikutele nende rahustamiseks antud ravimid. «Kui laps palju nutab ja vanemad on väsimusest kurnatud, antakse lapsele rahusteid ja uinuteid,» lausus Oder. «Kahjuks ei mõelda nii käitudes sellele, et see, mis mõjub vanematele ja vanavanematele, võib lapsele olla eluohtlik.»
Eriti ohtlike ravimitena nimetas Oder südame- ja vererõhuravimeid, kamprit, antidepressante.

Kampri kohta sõnas Oder, et vanasti oli see küll soovitatud vahend köha raviks, kuid tänapäeval seda ei kasutata. «Asi on selles, et laps magab köhimata selle tõttu, et ajus on köhakeskus pärsitud. Köha on aga inimese vajalik kaitserefleks, mistõttu tuleb selle ainega väga ettevaatlik olla,» hoiatas ta.

Mõningad antidepressandid võivad lastel juba ühe-kahe tableti manustamise järel põhjustada surmaga lõppevaid tüsistusi.

Nii nagu ravimid tuleb kindlasse kohta ära panna, oleks mõistlik ka olmekeemiat hoida mitte kergesti ligipääsetavas kraanikausialuses kapis, vaid hoopis kõrgemal.

Puhastusvahendite puhul on hea jälgida sedagi, et need oleksid suletud turvakorgiga, mida lapsel on raske avada. «Võiks ka eelistada vahendeid, mis pole söövitavad ehk mille pH jääb üle kahe või alla 11,5,» soovitas Oder.

Üks hullemaid asju, mida kodukeemiaga teha saab, on Oderi meelest valada see ümber selleks mitte ettenähtud pudelitesse. «Kui aine on hõlpsalt avatavas limonaadipudelis ja laps on näinud, et sellest juuakse, joob tema ka,» hoiatas ta. «Nii pole pudelil ka enam silti ja kui õnnetus juhtub, on raske selgeks teha, mis ainega tegemist oli.»

Mürgistuse võib laps saada ka sigaretti, selle konisid või suitsetamisest loobumiseks mõeldud nikotiini sisaldavat närimiskummi nätsutades.

Kolme ja rohkema koni või mis tahes koguse nikotiini sisaldava närimiskummi nätsutamine võib osutuda lapsele eluohtlikuks.

Aktiivsüsi aitab

Kõige sagedasem viga, mida tehakse, on oksendamise esilekutsumine. «Oksendamisel saadakse kätte kuni kümme protsenti maosisust ja keegi ei anna garantiid, et see, mis alla neelati, on selle sees,» selgitas Oder.

Pealegi, kui neelati söövitavat vedelikku, siis oksendamise esilekutsumisega läbib söövitav aine niigi kahjustada saanud söögitoru uuesti, süvendades tervisekahjustusi.
Oderi soovitusel on kõige õigem alustuseks juua väikeste lonksude haaval vett. «Väikeste lonksudega seetõttu, et kui alla on neelatud vahutav kemikaal, võib selle vaht kopsudesse sattudes tekitada keemilise kopsupõletiku,» selgitas ta.

Kui söövitavat ainet joonud inimene neelata üldse ei saa, tuleb kohe pöörduda haiglasse.
Vanast ajast on jäänud kestma rahvatarkus, et kõige tõhusamalt saab oksendamist esile kutsuda soolalahusega. «See on ohtlik eriti laste puhul, sest soolamürgistus on kerge tekkima ja on eluohtlik,» sõnas Oder.

Teine täiesti vale ravivõte on maosisu neutraliseerimine soodaga. «Niigi kahjustunud magu kahjustub keemilise reaktsiooni käigus vabaneva soojuse käigus veelgi,» põhjendas Oder.
Rahva hulgas leviv müüt, et lahusti joomisel antagu õli peale, on Oderi kinnitusel samuti vale. «Kindlasti teeb see olukorra ainult hullemaks,» toonitas ta.

Kui kemikaal on sattunud nahale või silma, tuleb kahjustada saanud kohta veega vähemalt 15 minutit loputada. «Ei piisa korraks vee alla panemisest,» rõhutas Oder.

Väga tõhus esmaabivahend mitme mürgistuse korral on aktiivsüsi. Enne kui kellelegi sütt sisse söötma hakata, tuleb muidugi spetsialistiga nõu pidada, sest aktiivsöelgi on omad kõrvaltoimed ja kõikide mürgistuste puhul see ei aita.
Kodudes esmaabivahendina hoitava aktiivsöe kogus peaks olema 200 tabletti. Lasteannused tulenevad kehakaalust ning selle arvutab infoliini töötaja igale lapsele eraldi.
Hiljaaegu oli üks juhtum Lääne-Eestis, kui laps oli söönud vanaema vererõhutabletti, mille üks tablett on lapsele eluohtlik. «Teekond lähimasse haiglasse oli pikk ning oli väga vaja alustada aktiivsöe andmist kohe,» meenutas Oder.

Kuigi selles kodus ja naabritel oli võimalik leida vaid pool vajalikust aktiivsöe kogusest, pääses laps siiski elu ja tervisega.