Peaminister ja Arvo Sarapuu vaidlesid riigikogus Türi kolledži teemal

Kersti ja Arvo Sarapuu. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Esmaspäeval vastas peaminister Andrus Ansip riigikogus Tartu Ülikooli Türi kolledži sulgemist puudutavatele küsimustele.
Lisaks peaministrile võttis sellel teemal sõna ka riigikogu liige Arvo Sarapuu.

Riigikogu stenogramm
Türi kolledži regionaalpoliitilisest tähtsusest
Esimees Ene Ergma
Järgmine arupärimine on Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu, Lauri Laasi, Inara Luigase, Tiit Kuusmiku ja Jaak Aabi 19. novembril esitatud arupärimine Türi kolledži regionaalpoliitilise tähtsuse kohta (nr 520). Ma palun kõnepulti nüüd kolleeg Arvo Sarapuu!

Arvo Sarapuu
Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Türi kolledži lõpetamine või mittelõpetamine on üsna küsimärgi all olnud pikka aga, kuid nüüd me oleme saanud siis teada selle, et ülikooli nõukogu on põhimõtteliselt vastu võtnud otsuse, et see Türi kolledž sulgeda. Aga ega see Türi kolledži sulgemine ei ole mitte selles mõttes väga tähtis küsimus, et tegemist on ainult ühe kooliga, vaid tegemist on sellega, et see on meie tänase regionaalpoliitika peegeldus. Me oleme ju palju lugenud erinevatest uuringutest, mis näitavad, et maakondade teenuste struktuur halveneb. Maapiirkondades jääb töökohti vähemaks, piirkondlik atraktiivsus väheneb. Eks siis seda kõike on omal ajal proovitud ja on ka tulemusi see andnud, et erinevate hoobadega, aga üks nendest on koostöö ülikoolidega ning ülikoolide kolledžite avamine olnud, nii et omal ajal on erinevatel aegadel avatud Läänemaal, Pärnumaal, Järvamaal, Ida-Virumaal mitmed kolledžid. Alates 1990. aastast on olnud see kindel hariduspoliitiline suund, regionaalsete kolledžite asutamine ja emaülikooli on toetatud ka riiklikult, mitte jäetud ainult kõik kooli õlgadele.
Türi kolledži asutamine oli regionaalpoliitiliselt väga tähtis samm kogu Kesk-Eesti jaoks, mitte ainult Türi või Järvamaa jaoks. Kui tsiteerida ka meie presidenti, siis ta on rõhutanud, et Eestis ei ole vaja ainult nelja tõmbekeskust.
Meil on seoses sellega rida küsimusi. Ma loodan, et me täna saame peaministrilt üsna häid vastuseid, aga me tahaksime näha ka seda, mida siis on planeeritud Kesk-Eesti ja Järvamaa jaoks regionaalpoliitiliselt, et ühtepidi, kui Türi kolledž on suletud, mis siis selle asemel välja pakutakse ja kuidas tänasesse regionaalpoliitikasse suhtub peaminister ja kuidas valitsus ning mida ette on võtnud? Siin on viis küsimust ja me ootame vastust. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Arvo Sarapuu! Palun, lugupeetud peaminister, kõnepulti vastusteks!

Peaminister Andrus Ansip
Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Mida Te peaministrina olete ette võtnud peale seda, kui saite teada, et Järva maakonnas suletakse Türi kolledž?" Avaõiguslikud ülikoolid on vastavalt Eesti seadustele autonoomsed. Ülikoolide institutsionaalse ja regionaalse struktuuri korraldamine on täielikult ülikoolide pädevuses, millesse riigivõimu otsene sekkumine ei ole võimalik ja ei ole ka soovitatav. Tartu Ülikooli nõukogu pole seni teinud otsust Türi kolledži sulgemise asjus. Küll aga otsustas ülikooli nõukogu 26. novembril tuua Türi kolledži ainus õppekava, keskkonnakorralduse planeerimine, 1. septembrist 2011 üle Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna tehnoloogiainstituuti. 10. detsembriks on ülikooli nõukogu saali kokku kutsutud ümarlaud, kus arutatakse Türi kolledži edasist saatust.
Teine küsimus: "Kas pooldate ülikooli avalikku selgitust, kus sulgemise põhjusena tuuakse välja ainult majanduslik otstarbekus?" Türi kolledži puhul on ülikool lisaks majanduslikule aspektile toonud välja õppetöö kestlikkuse temaatika, see on ka muude ressursside ebapiisavuse küsimuse. Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Halliku sõnutsi on õppetöö ületoomise peamine põhjus õppejõudude ning tudengite väike arv, mis pole piisav universitas'ele väärilise akadeemilise keskkonna loomiseks. Türi kolledž on umbes 120 rakenduskõrgharidusõppes õppiva üliõpilasega üliõpilaste arvult Eesti kõige väiksem avaõiguslike ülikoolide kolledžitest. Türi kolledž on Tartu Ülikooli kolledžitest ainus, kus ei toimu bakalaureuseõpet. Õppejõukohaga on Türi kolledži töötajaskonnast kolm õppejõudu: üks professor, üks lektor ja üks õpetaja.
Kolmas küsimus: "Kuidas Teie saate aru Eesti regionaalpoliitika tähendusest ning kas ülikoolide füüsiline kohalolek maakondades on osa riigi regionaalpoliitikast?" Riik on toetanud otseselt kolledžeid ning elujõulisemad kolledžid on EAS-i kaudu saanud toetust ka regionaalsete kompetentsikeskuste meetmetest. Sel aastal toimunud kompetentsikeskuste ideekavandite voorus ei leidnud Türi taotlus ekspertidelt kahjuks piisavalt toetust. Kui Riigikogu peab vajalikuks sätestada avalik-õiguslikele ülikoolidele regionaalpoliitika teostaja funktsiooni, siis tuleb muuta ülikooliseadust.
Neljas küsimus: "Valitsuse poliitikud teevad pea iga nädal pressiteateid, kus rõhutavad, et aastal 2011 hariduskulud kasvavad. Kas see tähendab seda, et kui aastal 2012 hariduskulud kasvavad, siis suletakse Tartu Ülikooli Pärnu ja Narva kolledž?" Ei, selliseid plaane mulle teadaolevalt meie ülikoolidel ei ole. Pigem investeerib valitsus jõuliselt kolledžite infrastruktuuri, sealhulgas Narva kolledži 129 miljonit krooni. Pärnu ja Narva kolledžid pole võrreldavad Türi kolledžiga. Nimelt on Narva kolledžis praeguse seisuga 650 üliõpilast, neist 254 bakalaureuse- ja 120 magistriõppes, Pärnu Kolledžis on 954 üliõpilast, neist 81 bakalaureuse- ja 8 magistriõppes.
Viies küsimus: "Terve Järvamaa kogukond on ühtselt Türi kolledži sulgemise vastu. Üksmeel on siin poliitiliste jõudude vahel ning solidaarsust on selgelt väljendanud ka naabermaakond Raplamaa. Miks siis ikkagi valitsus ei ole välja töötanud regionaalseid meetmeid kolledži jätkamiseks, kui kogukondlik vajadus ja soov on niivõrd selged?" Küsimus on selles, kas sedavõrd ressursimahukal haridustasemel nagu kõrgharidus on mõistlik lähtuda vaid regionaalsetest aspektidest või määravaks on ikkagi noorte tulevane konkurentsivõime. Kui kriitiline mass on tagatud, nagu see näib olevat Narvas ja Pärnus, võivad maakondlikud kolledžid olla tõepoolest õigustatud ja mõistlikud. Muide, Türi kolledži üliõpilastest on Järvamaalt pärit 17% ehk 24 üliõpilast ja Raplamaalt 8–9% üliõpilastest. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra peaminister! Teile küsimusi ei ole. Suur aitäh veel kord! Ja palun, nüüd avan läbirääkimised ja kutsun kõnepulti kolleeg Arvo Sarapuu.

Arvo Sarapuu
Lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Suur tänu heade vastuste eest! Ühtpidi on need vastused üsna selged ja karmid. Ma ei kujuta päris hästi ette, kuidas sellesse suhtuvad Türi Kolledžis õppivad noored ja mida nendest vastustest arvavad Järvamaal elavad ja töötavad inimesed. See on see, et kui ma teie vastustest õigesti aru sain, siis oli niisugune põhiraskus pandud sellele, et ülikool võtab ise oma otsused vastu ja ei ole ka mõistlik nendesse otsustese sekkuda. Ühtpidi on see õige, teistpidi, kui me selle kolledži omal ajal asutasime (mina maavanemana olin üks nende hulgas), siis ei olnud ülikool nendes küsimustes üksi. Seda toetas tookordne regionaalpoliitika läbi valitsuse ja ministri. Väga paljud inimesed nägid vaeva, et seda kolledžit asutada ja tookordne rektor Peeter Tulviste, kes kolleegina siin saalis istub, on üsna tõsine ja mõtlik.
Mis siis on tegelikult Eestis järsku lahti? Ma küsiksin nii, et ühtpidi me leiame, tegelikult ütleme, et me leiame alati põhjusi, et miks on asjad läinud nii nagu nad on läinud? Põhjuste leidmisel on valitsuskoalitsioonis olevad erakonnad alati osavad, ükskõik, kes nad seal ka ei oleks. Alati leiab niisuguse õigustuse, alati leiab selle võimaluse inimestele see selgeks teha kas või läbi meedia, et teistsugust otsust ei olnudki võimalik vastu võtta. Ja veel vahvam on see, et ma ju jälgin kogu seda lugu Türi Kolledži ümber, et valitsuskoalitsiooni kuuluvad saadikud annavad ju ka kogu aeg teateid, et küll nad on rektoriga rääkinud ühtmoodi ja teistmoodi, ministriga rääkinud üht- ja teistmoodi.
Ega see tänaseid üliõpilasi ei rahulda, tänaseid üliõpilasi, kes ju järgmistena ja tõenäoliselt väga mitmed neist võivad olla edaspidi siin saalis. Neid ikka rahuldaks selline asjade käik, kui saaks väga selgeid ja konkreetseid vastuseid ja eesmärke. Kogu selle problemaatika tõstatuse põhjus oli ju see, et Türi Kolledž jääks alles. Sellepärast on lapsed, kes täna õpivad, pöördunud oma saadikute poole, kes täna on koalitsioonis ja riiki juhivad, läbi selle on ju pöördutud ministri poole. Mina pöördusin peaministri poole mitte selleks, et saada selgitusi, miks kõik on juhtunud nii, vaid nii õpilaste kui ka minu eesmärk oli, et me saaks selgeks, mis annaks Eestis ära teha, et selline olukord, mis on hetkel juhtunud, et Türi Kolledž kinni pannakse, järsku oli hinges niisugune mõte ja soov, et järsku suudab keegi midagi siin Eesti riigis vastu võtta, et kolledž jääb alles, et õpilased saavad seal edasi õppida, et käitutakse nii, nagu Põhjamaades kombeks on.
Põhjamaades on näiteks nii, et väga paljusid ettevõtteid, organisatsioone viiakse pealinnast välja. See ei ole mitte ainult Soomes nii, see on Rootsis, see on Taanis nii. Riigiasutusi, väga palju ettevõtmisi üritusi tehakse mujal just sellepärast, et majanduslikult vähegi ergutada neid teisi piirkondi, mis asuvad pealinnast väljaspool. Ehk ma arvan ise nii, et ühtepidi, jah, niisugune kantseleilik vastamise stiil on meil tekkinud, et näete seadused on sellised ja sellised, meil on olukord selline ja selline, ja ma kardan, et kui me oma üliõpilastele, oma lastele täna tegelikult niiviisi räägime ja neid õpetame, siis nad küll sageli võib-olla mõtlevad, et noh mis siis Eesti riigis lahti on, et mitte midagi ei saa nii teha, nagu paikkond soovib.
Ja lõpetuseks ma ütleks nii, et tegelikult Järvamaa kogukonna soov ja Türi Kolledži õpilaste ja õpetajate soov oli ikkagi see, et olukord säiliks ja kolledž jääks alles, mida kahjuks siiski tundub, et ei juhtu. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Arvo Sarapuu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Vabandust, lugupeetud peaminister! Andke andeks!

Peaminister Andrus Ansip
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Hea Arvo Sarapuu! Mind pisut häirib teie suhtumine riigi seadustesse, mis sätestavad ühe akadeemilise asutuse vabaduse, akadeemilise asutuse autonoomia. Te just kui aktsepteerite, et jah, ülikoolil on autonoomia, no aga siiski, keegi, kas koalitsioonierakonnad või peaminister võiks ikka asjad korda panna, et las nad seal mängivad demokraatiat, las nad seal mängivad autonoomiat, aga keegi parandab nende tehtud vead ära. Ma sellise lähenemisega kindlasti nõus olla ei saa! Kategooriliselt ei saa sellist lähenemist minu meelest Riigikogu ega valitsus endale lubada.
Ülikooli kõige suurem eesmärk on võimaldada ülikoolis õppijatel saada maailmatasemel konkurentsivõimelist haridust. Ülikooli eesmärk peaks olema ka teha maailmas tipptasemel teadust. Ja selleks, et üliõpilased saaksid maailmatasemel konkurentsivõimelist haridust, selleks, et ülikoolis tehtaks maailma tipptasemel teadust – selleks on vaja ülikoolidele akadeemilist vabadust, autonoomiat. Sellise äratundmiseni on jõutud väga-väga paljudes riikides ja olgu öeldud, et muu hulgas ka paljudes sellistes riikides, kus ei ole demokraatlikku riigikorda. Ehk siis, minu meelest akadeemiline vabadus ja ülikoolide autonoomia on midagi niisugust, millesse põlastuse ja üleolekuga suhtuda ei saa. Kui kohalik kogukond soovib kangesti kolledži säilimist, siis peab tema selle autonoomse ülikooliga vastava kokkuleppe sõlmima. Kindlasti oleks vale kasutada kellelgi, kellel ka teoreetiliselt võiks olla mingisugune telefoniõigus, mida, ma arvan, Eestis kellelgi enam olla ei tohiks, kasutada oma õigust ja lihtsalt jagada korraldlusi, ignoreerides ülikoolide autonoomiat. Aitäh!
Esimees Ene Ergma
Aitäh! Lõpetan läbirääkimised!