Väätsa jahipiirkond püsib küttide seas hinnas

Naiste jaht Viljandimaal Foto: Mihkel Maripuu

RMK välja kuulutatud jahilubade enampakkumisel kujunes keskmiseks makstavaks tasuks jahimaa hektari kohta 3,32 eurot, kokku teenis RMK jahilubade müügist 213 000 eurot.

Enampakkumisele pandi jahiload kolmes RMK hallatavas jahipiirkonnas, kokku 13 jahialal. Jahilubade ostuks tehti 26 pakkumist ning enampakkumisega leiti ostja 9 jahialale. „Kilingi-Nõmme, Kuressaare ja Väätsa jahipiirkonna 77 900 hektaril planeerime sel jahihooajal küttida ca 200 metssiga, 150 põtra, 60 metskitse ja 50 punahirve,“ lausus RMK jahinduse peaspetsialist Kalev Männiste.

Männiste selgitas, et RMK hallatav Väätsa jahipiirkond asub valdavas osas Järvamaal. Jahipiirkonna üldpindala Keskkonnaregistri andmetel on 10990 ha, millest jahimaad on 10721 ha. RMK on jaganud jahipiirkonna kaheks osaalaks enam-vähem võrdsetes suurustes: Epu jahiala üldpindala on 5265 ha ja Kaitsemetsa jahiala üldpindala 5715 ha. «Mõlemale jahialale tehti enampakkumisel pakkumus jahilubade ostuks. Enampakkumisele pandi 22 põdraluba, 0 punahirveluba, 12 metskitseluba ja 40 metssealuba, mis jaguneb kahe jahiala vahel võrdselt. See on alanud jahihooaja minimaalne jahipiirkonna kasutaja poolt kavandatud sõraliste küttimismaht,» selgitas ta. «Kuna maakonna jahindusnõukogu alles otsustab 2016/2017 jahihooaja küttimismahud ja -struktuuri antud ulukiliikidele jahipiirkondade lõikes Järvamaal, võivad antud küttimismahud mõnevõrra muutuda. Oluline küttimismahu muutus võib toimuda metssea küttimismahu osas, mis on seotud sigade aafrika katku levikuga. Praegu on langetatud jahindusnõukogu poolt üldine otsus jätkata jahipidamist metsseale Järvamaa jahipiirkondades.»