Piret Sapp: Kõiv võiks ennast JOLi tegevjuhina tõestada, Riigikokku ta ju ei pääse

Tiit Reinberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järvamaa omavalitsuste liidu üldkogu.
Järvamaa omavalitsuste liidu üldkogu. Foto: Tiit Reinberg

Piret Sapi avaldus

On väga tähelepanuväärne et riigikogu liige Tõnis Kõiv üle pika aja tunneb muret Järvamaa omavalitsuste ja minu isikliku käekäekäigu pärast. Vastupidiselt Kõivu väidetele nagu ma ei oleks suuteline koostööd tegema, pean tunnistama, et pidasin aastaid tagasi härra Kõivu vägagi koostöösuuteliseks Perioodil 2000-2005 sain esialgu Järva Maavalitsuses töötades ja hiljem Paide vallavanemana tegutsedes tolleaegse linnapea Kõivuga koostöös algatatud mitmeid olulisi teemasid: Mäo planeering, SA Kesk-Eesti Noortekeskuse loomine, Paide Vallamajale uute ruumide leidmine jne.


Kahjuks pean tõdema, et Kõivu koostöövalmidus hakkas kaduma tema linnapea valitsemisaja lõpupoole, kus just Järvamaa kohalike omavalitsuste juhid ei toetanud enam Kõivu kandidatuuri JOLi juhiks valimisel.


Kurb on ka asjaolu, et riigikokku valituna kohtab reformierakondlasest ekslinnapead küll valimiste lähenedes kõiksugu esindusüritustel naeratamas kuid sisulist tööd Paide hüvanguks on Kõiv riigikogu liikmena pigem takistanud. Olgu see siis Paide Spordihalli ehitus või Paide Kultuurikeskuse rekonstrueerimisega seotud teemad. Aga õige jah, miks peakski Kõivu Paide ja Järvamaa huvitama. Täna elab Kõiv juba pikemat aega Harjumaal ning Järvamaa ning Paide asjad huvitavad teda täpselt nii kaua, kui riigikogu saadikutool käes. Aga ega see käes olegi, seetõttu saan aru ka Kõivu hirmust, et ehk on JOLi tegevjuhi ametikoht juba täidetud ning kehvade valimistulemuste puhul ei leia Tõnis Kõiv enam endale töökohta?


Äkki Kõiv ei olekski halb valik Järvamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuhiks: riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöökogemus olemas, tõestagu et on suuteline omavalitsuste koostööd arendama.


Järvamaa Omavalitsuste Liidu käekäik paneb mind tõesti muretsema ja olen ka Järvamaa Omavalitsuste Liidu üldkoosolekul sellel teemal mitmeid kordi sõna võtnud. Järvamaa Omavalitsuste Liidu liikmesomavalitsused peaksid tõsiselt mõtlema, millistel eesmärkidel tegutsetakse. Kui aastaid tagasi loodi JOLi ühiste mõttetalgute tulemusel ühisasutusi, siis täna on see teema ammendunud. Ühisasutused on oma sisulises töös JOLi struktuurist sõltumatud, seega tuleb leida uued arengusuunad. Ma ei pea õigeks, et JOLi põhitegevuseks jääkski vaid omavalitsustelt haridusürituste ja ainekomisjonide rahade kokkukogumineja siis jälle laialijagamine. Rahul ei tohiks olla omavalisuste liitu kuuluvate omavalitsuste esindajad ka JOLi sisulise töö aruandega, kus on küll kirjas, mitu koosolekul või koostöökoolitust läbi viidi, aga ei ole ühtki sõna sellest, mida sisulist siis nende koosolekute tulemusena otsustati või korda saadeti. Järvamaa Omavalitsuste Liitu panustavad rahaliselt kõik Järvamaa omavalitsused, järelikult peaks olema ka kõikide Järvamaa omavalitsuste volikogu liikmete kohus küsida, mille tarbeks Järvamaa maksumaksjate raha läheb. Analüüsides JOLi 2011 aasta eelarve projekti tekivad mitmed küsimused: Kas JOL on omavalitsuste koostöö arendusüksus või omavalitsuste kultuurikorraldust koordineeriv büroo?


Miks on ruumi rent Maavalitsuselt ja raamatupidamisteenuse ostmise summad JOLi enda loodud SA Järvamaa Arenduskeskuselt jäänud majandustõusu aegsete kokkulepete tasemele? Miks tsentraliseeritakse igal aastal omavalitsustel 100% haridus- ja noorsooürituste raha kui igal aastal jääb osa sellest rahast kasutamata? Miks makstakse haridusürituste rahadest JOLi töötajatele lisatasusid, kui teistel omavalitsusliitudel on see põhipalga sees? Millised on JOLi 2011.a. tegevuse prioriteedid?


Need on vaid väike osa küsimusi, mille peale ehk ka täna veel riigikogu liige Tõnis Kõiv võiks Järvamaalt valitud saadikuna mõelda mitte teisi inimesi oma blogis mustata.
Piret Sapp
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles