Ülestõusmispühad maakirikusse masse ei toonud

Ülestõusmispühad Järva-Jaani kirikus Foto: Birgit Itse /Järva Teataja

Kuigi ülestõusmispühad on jõuludega tähtsuselt võrdväärne kirikupüha, ei ole esimesel ülestõusmispühal teenistusel osalejate arv võrreldav jõulude aegsega. Küll aga oli teenistuses oma koht kaunistatud lihavõttemunadel.
 

Järva-Jaani kirikus toimunud esimese ülestõusmispüha jumalateenistustest võttis osa umbes 30 inimest. Koguduse õpetaja Katrin-Helena Melder kinnitas, et see on üsna tavapärane ülestõumispühade kohta, kuigi eelmisel aastal oli osalejaid 50. Melder täpsustas, et kui teenistusel on olnud mõni esineja, siis on ka kuulajaid rohkem. Ta nõustus, et ainult traditsioonid kirikusse rahvast ei meelita ning selleks, et sõnum inimesteni jõuaks, tuleb ka kogudusel veidi loovamalt läheneda. Nii valivad nemadki oma koguduses juba kolmandat aastat kauneimat lihavõttemuna ning teenistuse käigus on oma koht kaasa võetud pühademunade õnnistamisel. "Muna on ülestõusmise ehk taassünni sümbol," selgitas Melder.

See, miks jõulude ajal on rahvast kirikus rohkem, on tema hinnangul seotud sellega, et Kristuse sündi ja elatud elu on inimestel justkui lihtsam uskuda, kui ülestõusmist. "Ka meie enda koguduses tehtud küsitlus näitas, et ülestõusmist kõik ei usu," märkis ta.