Paide kindluse bastionaalsüsteem oli omas ajas unikaalseim

Paide Vallim Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Bastionaalsüsteemi iseloomulik joon on suured kaldpinnalised muldkindlustised ja neid omavahel ühendavad vallid ehk kurtiinid, mis peavad vastu pidama suurenenud tulejõuga suurtükkide purustavale jõule. 

Juba 1581. aastal teatas  asehaldur Hendrik Abel Minden kuningale soovist  tugevdada kindlust vallide, bastionite ja rondeelidega. Tööd vallide ja bastionitega on leidsid aset 1583. aastal (Riksarkivet, Livonica II, Länståthållare i Estland till K Majtt.Wittenstens slott. Hans Eriksson till Brinkala kuningale 26. juulist 1583). 

Kirjas kuningale 13. mail 1584 teatab asehaldur Hans Eriksson, et ehitusmeister Narvast (Baumeister won der Narva) M. Petern on kohale tulnud ja töö bastionitega samadel alustel nagu Narvaski, käimas on (...und die Posteien gleich wie zur Narve gelegt ... op. cit.). 

Kirjas 8. juunist 1587 räägib von Minden suurtükist, mille «suure bastioni»(arvatavasti edelasuunas asuva) rinnatisele asetada võib. Selle kohta aga, mille üle on mõtiskletud ja mida veel teha vaja on, saavat kuningas peagi Peternilt ühe «jutustuse» (bericht- op. cit). Plaan näib olevat koostatud tema abilise või Mindeni abilise poolt.