Kuigi maakondade arenduskeskuste ettevõtluskohvik nõustas rohkem neid, kes soovisid alustada ettevõtlust Saaremaal ja Tartumaal, siis nägid nõustajad mitmel mõttel võimalust rakenduda ka üle Eesti.
Ettevõtluskohvik nõustas 40 äriideed
24. mai 2016, 15:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et maapiirkonnas hästi elada, tuleb sageli ise endale töökoht luua. «Maale elama» messi ajal tegutsenuid ettevõtluskohvikus jagasid maakondade arenduskeskuste konsultandid nõu, milline äriidee kuhu maakonda sobiks.
Ettevõtluskohvikud tegutsesid Tartus ja Tallinnas. Neis kohal olnud konsultandid tutvustasid piirkondade arengusuundi, vajadusi ja konkurentsitaset. Kokku nõustati 40 äriideed, mille väljakäijad soovisid alustada ettevõtlustküll Saaremaal, Tartumaal, Põlvamaal, Harjumaal ja Valgamaal, kuid mõnigi neist soovis rakendada enda ka üle Eesti.
Maakondlike arenduskeskuste koostöövõrgustiku (MAK) Paides elava koordinaatori Silja Talviste meelest on iga maakond erinev ja kui üks äriidee ei sobi ühte piirkonda, siis sobib see tõenäoliselt teise. «Nii tasub kindlasti enne tegutsemist suhelda kohalike spetsialistidega arenduskeskustest,» soovitas ta.
Talviste sõnas, et maale elama asumine ning ettevõtlusega alustamine on paljudele inimestele võõras ja esmaettevõtmine. Kuigi internetis leidub teavet rohkelt, võib selle justkui lõppematu maht ruttu segadusse ajada.
Ettevõtluskohvikut külastanud Gerda Kärner ütles, et hea oli suhelda silmast silma asjatundjaga, kes oskab anda tagasisidet ja juhatada teabeni. «Sain teeotsa kätte, kuhu, millega ja kuidas edasi peaks oma äriideed arendama, kuid isegi täpsemate instruktsioonide saamisel näen, et tuleb palju vaeva näha ja lisaks uurida,» selgitas ta.
Ka konsultatsioonil käinud Evelin Vanker tunnistas, et tal oli pikemat aega olemas äriidee, mille paikapidavust tahtis kontrollida ning küsida täiendavat nõu, kuidas oma ideega edasi minna. «Lisaks sain väga hea ülevaate piirkonnast, tuge idee edasiarenduseks ja taustainfot maakonna arengusuundade kohta,» ütles ta.
Iduettevõtja Argo Peever soovitas nii MAKi ettevõtluskonsultantide kui maakonna spetsialistidega suhelda neil, kes tahavad alustada ettevõtlusega, elades juba maal või sinna alles suundudes. «Kindlasti tasub ühendust võtta ka ettevõtetel, kes otsivad endale võimalust väljaspool Tallinna tegevust laiendada ning soovivad teada saada maakondade võimalusi,» lisas ta.
Eestis on 15 maakondlikku arenduskeskust, kes toetavad kõiki huvilisi nii ettevõtluses kui ka paljudes muudes küsimustes.
Maakondlikud arenduskeskused on kohalike omavalituste ja riigi asutatud iseseisvad sihtasutused, mis toimivad koordineeritud koostöövõrgustikuna (MAK-võrgustik).
Lähemalt saab teenustega tutvuda koduleheküljel www.arenduskeskused.ee.
Et maapiirkonnas hästi elada on sageli vaja ise endale töökoht luua. Maale elama messi ajal toimunud Ettevõtluskohvikus jagasid maakondlike arenduskeskuste konsultandid nõu, milline äriidee kuhu maakonda sobiks.
Ettevõtluskohvikud toimusid nii Tartus kui ka Tallinnas. Neis kohal olnud konsultandid erinevatest maakondadest tutvustasid piirkondade arengusuundi, vajadusi ja konkurentsitaset. Kokku nõustati 40 äriideed, kus enam sooviti ettevõtlusega alustada küll Saaremaal, Tartumaal, Põlvamaal, Harjumaal ja Valgamaal, kuid mitmeid ideid sooviti rakendada ka üle-Eestiliselt.
Paides elav maakondlike arenduskeskuste koostöövõrgustiku (MAK) koordinaator Silja Talviste meelest on iga maakond erinev ja kui üks äriidee ei sobi ühte piirkonda, siis sobib see tõenäoliselt teise. «Nii tasub kindlasti enne tegutsemist suhelda kohalike spetsialistidega arenduskeskustest,» soovitas ta.
Talviste tõdes, et maale elama asumine ning ettevõtlusega alustamine on paljudele inimestele võõras ja esmakordne ettevõtmine. Kuigi internetis sellekohast teavet rohkelt, võib selle justkui lõppematu maht ruttu segadusse ajada.
Ettevõtluskohvikut külastanud Gerda Kärner tõdes, et hea oli suhelda silmast-silma konkreetse asjatundjaga, kes oskab anda tagasisidet ning juhatada vajaliku teabeni. «Sain teeotsa kätte, et kuhu, millega ja kuidas edasi peaks oma äriideed arendama, kuid isegi täpsemate instruktsioonide saamisel näen, et ise tuleb palju vaeva näha ja lisaks uurida,» kõneles ta.
Ka konsultatsioonil käinud Evelin Vanker tunnistas, et tal oli pikemat aega olemas äriidee, mida tahtis valideerida ning täiendavat nõu küsida ning ta sai konkreetseid ideid ja ettepanekud, kuidas oma ideega edasi minna. «Lisaks sain väga hea ülevaate piirkonnast, tuge idee edasiarenduseks ja taustainfot maakonna arengusuundade kohta,» ütleb ta.
Start-up ettevõtja Argo Peever soovitas MAK ettevõtluskonsultantide kui maakondlike spetsialistidega suhelda neil, kes tahavad alustada ettevõtlusega, elades juba maal või sinna alles suundudes. «Kindlasti tasub ühendust võtta ka ettevõtetel, kes otsivad endale võimalust väljaspool Tallinnat tegevust laiendada ning soovivad teada erinevate maakondade potentsiaale,» lisas ta.
Eestis on kokku 15 maakondlikku arenduskeskust, kes toetavad kõiki huvilisi nii ettevõtlusalaselt kui ka paljudes muudes küsimustes.
Maakondlikud arenduskeskused on kohalike omavalituste ja riigi poolt asutatud iseseisvad sihtasutused, mis toimivad koordineeritud koostöövõrgustikuna (MAK-võrgustik).
Lähemalt saab teenustega tutvuda koduleheküljel www.arenduskeskused.ee.