Et maakohas ollakse rohkem valmis üürima korralikke kortereid, on nende üürihind ka oluliselt tõusnud, aga mida rohkem vajab korter remonti, seda rohkem eelistatakse seda osta. Kinnisvaraturu eestvedajaks peetakse ennekõike kohalikku omavalitsust.
Korralik korter üürile, nirum pigem müüki
2. juuni 2016, 06:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnisvaraportaali kv.ee vahendusel annab Järvamaal üürida 14 elamispinda, mida on näiteks poole vähem kui Viljandimaal ja ligi sada korda vähem kui Harjumaal. Järvamaal tegutseva kinnisvaramaakleri-hindaja Kairi Ganseni meelest ongi üüriturg maakonnas peaaegu olematu ja peamiselt Paides või Türil asuvate üksikute korterite pärast käib tihe rabelemine. Nii on mõistetav ka üürihinna oluline tõus. «Kui aastat kolm tagasi sai korraliku üürikorteri kätte 80 euro eest kuus, siis praegused hinnad on julgelt üle saja, 120 eurot küsida on täitsa tavaline, samas üle 200euroseid üüritasusid ei olda siiski veel nõus maksma,» täpsustas ta.
Näiteks tõi Gansen Koeru aleviku, kus üürimisest teada andes leiab mõistliku hinnaga inimese sisse elama mõnest päevast mõne nädalani.
Kuigi vallad pakuvad majaehituseks ka krunte, see maapiirkonda elukohaks valima veel ei ahvatle. «Maja ehitamine tuleb kallis. Ehitushinnad on samad nii Tallinnas kui ka maakohas, kuid müügi- ja üürihinnad on maakohas ikka oluliselt madalamad. Nii on mõistetav, et maakohas eelistatakse pigem korralik korter üürida või kui, siis osta juba kõigi kommunikatsioonidega ja kasvõi vana maja,» selgitas ta.
Sama loogiline on, et üürihindade tõus hoogustab korterite müüki, sest kui on otsustatud piirkonnas elada ja üüripinda pole saada, on inimesed Ganseni kogemust mööda valmis ostma ka remontimata kortereid. «Kahetoalise remontimata korteri, millel aknad on vahetamata, müüb ka maakohas ära juba mõne nädalaga,» märkis ta.
Võrreldes teiste maakondadega pole Järvamaa üüriturg veel kõige mannetum. Kinnisvaraportaali kv.ee järgi on näiteks Jõgevamaal pakkumises neli, Raplamaal viis ja Läänemaal kümme üüripinda. Oluliselt rohkem, 29, on valikuid Viljandimaal, rääkimata juba 128 üüripinnast Pärnumaal või 1051 pinnast Harjumaal.
Kinnisvaraturu eestvedajaks peavad nii Gansen kui ka Arco Vara vanemhindaja-maakler Lea Kerma pigem kohalikke omavalitsusi. Mida rohkem omavalitsused üürikortereid pakuvad, seda rohkem elavneb elu maal – kümmekond üürikorterit igas vallas, rohkem polekski tarvis. «Maale tulevad noored või spetsialistid on eelkõige valmis korterit üürima ja võivad üürikorteris elades töötada piirkonna ettevõtetes ka kolm kuni viis aastat, alles siis otsustada, kas kinnisvara osta või edasi liikuda,» selgitas Kerma.
Koigi vald on üks vähestest omavalitsustest, kelle kodulehelt leiab viite vallavara müügi kohta. Valla raamatupidaja-majandusspetsialist Meelis Kivi sõnas, et ei tea, kas just seetõttu, kuid kortereid tõesti palju enam pakkuda pole. «Koigis on veel vaid üks vaba korter, neli-viis elamispinda on pakkuda keskusest 15 kilomeetri kaugusel Päinurmes,» täpsustas ta.
Vald pakub kortereid nii üürida kui ka müüa, Kivi ütlust mööda sõltub see pigem huvituja võimalustest kui nende eelistusest. Seni on rohkem tahetud elamispinda üürida ja mõnel on ostusoov tekkinud hiljem korteris elades.
Kivi märkis, et huvi Päinurmes asuvate korterite vastu on olnud leigem nii kalli keskküttehinna kui ka kauguse tõttu valla keskusest. Korterite vastu on huvi tundnud ikka nooremapoolsed inimesed, kes on leidnud tööd kas vallas kohapeal või lähikonnas. «Üürile soovitakse võtta heas korras korterit, halvemas seisus korterit eelistatakse pigem osta,» sõnas ta.
Koigi vallast saab üüripinna 80 sendiga ruutmeeter, millele lisanduvad kommunaalmaksud. «Veidi üle 50ruutmeetrise kahetoalise korteri üürihind jääb seega 40 euro kanti. Sama korteri müügil teeb kodanik ise pakkumise, mis tavaliselt jääb 1500–2000 euro kanti, ja siis on vallavolikogu otsustada, kuidas see ostuhinnana sobib,» selgitas Kivi.
Tänavu on Koigi vallas müüdud kaks ja eelmisel aastal kolm korterit.
Konesko korterite ehitusele ei mõtle
Koeru valla keskuses Koerus ja Türi vallas Türi-Allikul tehaseid omava Konesko ASi tegevjuht Mart Hirtentreu ütles, et aegu tagasi ehitasid ettevõtted tõesti oma töötajatale kortermaju, kuid tema ei kavatseda seda tegema hakata. «Ma ei näe korterite ehituseks vajadust, seni on kõik töötajad leidnud võimaluse tööl käia. Kas on selleks saadud elamspind valla abiga või kasutatakse ettevõtte bussi,» selgitas ta.
Nii pole töötajate elamispinna probleem esile kerkinudki sedavõrd teravalt, et Hirtentreu oleks pidanud sellele tõsiselt mõtlema, kuid ettevõtjana eelistab ta investeerida tööpinkidesse ja oma valdkonna laiendusse. «Töötajaskonna elamismurede murdmisel pean lahenduse pakkujaks pigem kohalikku omavalitsust, mis meil seni on ka toiminud,» sõnas ta.
Konesko hoiab käigus 22 kohaga bussi, mis sõidutab tiiruga Paidest ja Roosna-Allikult inimesi tööle ja tagasi. Hirtentreu teada kasutatakse bussi hoolega.
Majandile läheb tarvis mõõdukat üüriturgu
Väätsa Agro ASi juhataja Margus Muld sõnas, et neile on oma üüriturgu küll vaja, kuid mõõdukuse piires. Väätsa Agrol on endistest aegadest alates omandis 80 korterit ja seda on palju. Nii on ettevõte asunud enamikule korteritest omanikke otsima. «Ettevõttele jätame 15 korterit, mida pakkuda lühiajaliselt tööle tulevatele inimestele, sest üürituru teema on ka sellises maapiirkonnas nagu linnalähedane Väätsa ettevõtjale pigem kulu toov üritus,» lausus ta.
Enamikus Väätsa Agro omandis olevates korterites elavad kas ettevõtte endised töötajad, kes nüüd on pensionil, või põllumajandusettevõttest lahkunud. Neile müüb ettevõte kortereid võlaõigusliku lepingu alusel. «Kahjuks on selle müügiga probleeme rohkem kui vaja, kiputakse võlgu jääma ja kui korteriühistud saavad remondiks toetusi, siis ettevõte mitte. Seegi tähendab, et kõik majaga seotud kulud tuleb tasuda vaid korterielanikel,» selgitas Muld. «Kohe kuidagi ei taha korterimajandusega tegelda, heal meelel tegeleks vaid põhiala piimatootmisega ja oleks palju rahulikum.»
Samas lisas Muld, et töötajatele elamispinna andmine on pigem firma kui kohaliku omavalitsuse asi. «Kui firma on juba nii suur ja elujõuline ja näha on ka arengut, siis tuleb elamispinna vajaduses kohalikuga omavalitsusega koostööd teha,» ütles ta.
Ettevõttel, kes toob valda arvestatavat tulu, on õigus ka suunata omavalitsust projekte kirjutama, kuid igaks juhuks kortereid ehitada ei näe Muld mingit mõtet, seda peab ta hoopis ühisraha mõttetuks kasutuseks.
173 eurot oli Järvamaa korteriomandite ruutmeetri mediaanhind eelmise aasta teisel poolaastal, mis on Valga ja Jõgeva järel Eestis üks madalamaid. Tehinguid tehti korteritega rohkem Paides ja Türil ning Järva-Jaanis, Aravetel, Koerus ja Säreveres.
Allikas: maa-amet