Euro vääringu tunneb ära ka käsikaudu

Pimeda massöörina tuntud järvajaanilane Aare Uustal euromüntide kujutisi ei näe, aga tunneb eksimatult õige mündi ära. Kui mündi suuruse järgi võib veel eksida, siis serva rihvelduse järgi mitte kunagi. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Pimeda massöörina tuntud Järva-Jaani mees Aare Uustal on õppinud uusi rahatähti sõrmede all ära tundma. Et kiiresti vajaminevat summat leida, on tal paberrahad rahakotis kindlas järjekorras ja mündid eri taskutes.

Kümneeurose kergelt reljeefse number kümne tunneb Uustal sõrmede all kohe ära. Viie-, kümne- ja kahekümne­eurose suurus on ka juba käe sees.

Kopsakamaid rahatähti ei usu Uustal eriti oma kätte sattuvat. Kui see peaks juhtuma, on ta kindel, et suudab neilgi vahet teha. «Sajasel ja kahesajasel pidi pimedate turvamärk peal olema,» teab ta öelda. «Sajane pidi olema vist roheline ja viiekümnene oranž, nendega saab hakkama.»

Uute euromüntide äratundmine on Uustalile hoopis lihtne: seda, millise mündiga tegemist on, saab kergesti kindlaks teha mündi serva järgi.
Peopesale pandud mündi võtab Uustal kahe sõrme vahele, libistab teise käe pöidlaga üle mündi serva ja ütleb eksimatult – üheeurone. «Osaliselt rihveldatud, osaliselt sile,» selgitab ta.
Kaheeurosel ja viiekümnesendisel on mõlemal küll peen rihveldus, aga neid on võimalik eristada suuruse järgi.
Suuruse järgi saab eristada ka sente.