Eelmisel aastal registreeriti Järvamaal 657 kuritegu, mida on oluliselt vähem kui üle-eelmisel aastal, mil maakonnas registreeriti 801 kuritegu. See tähendab, et kuritegusid pandi toime 18 protsenti vähem. Suurem oli langus vaid Raplamaal (23 protsenti).
Kuritegusid jäi maakonnas viiendiku jagu vähemaks
Kuritegude arv suurenes viies, kahanes seitsmes ja 2009. aasta tasemele kolmes maakonnas.
Kõige rohkem esines eelmisel aastal Järvamaal vargusi (338), mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis (85), kehalist väärkohtlemist (59) ja omavolilist sissetungi (85).
Justiitsministeeriumi asekantsleri Heili Sepa ütlust mööda registreeriti möödunud aastal Eestis 19 kuritegu vähem kui 2009. aastal ehk kokku 48 340 kuritegu. «Positiivne on seejuures asjaolu, et esimese astme kuritegude arv kahanes ligi viiendiku, samal ajal kui teise astme kuritegude arv suurenes vaid protsendi jagu.»
Varguseid oli 2010. aastal kuus protsenti rohkem kui 2009. aastal, seda eelkõige kauplusevarguste sagenemise tõttu. «Mõnevõrra suurenes ka korterivarguste arv, kuid sõidukivargused ning vargused sõidukitest vähenesid,» selgitas Sepp. «Varguste leviku trendid on üle Eesti ebaühtlased: kui Tartumaal suurenes nende registreerimine võrreldes 2009. aastaga 24 protsenti, siis Viljandimaal registreeriti neid jällegi 26 protsenti vähem.»