Järvamaa jahindusklubi endine raamatupidaja tunnistas, et on aastate jooksul jahimeestelt varastanud umbes 50 000 eurot. Samal ajal kasvas tema korteri kommunaalvõlg rohkem kui 7000 euroni.
Vargast raamatupidaja ei suutnud soojaarveidki tasuda (1)
Kuu keskel avastasid Järvamaa jahindusklubi inimesed klubi pangakontolt halva üllatuse: klubi endine raamatupidaja ja tegevdirektori kohusetäitja Silva Milder oli klubi tagant aastate jooksul varastanud suure summa raha. Summa suurus võib jääda vahemikku 40 000 – 60 000 eurot.
Järvamaa jahindusklubi juhatuse liige Asko Osula tunnistas, et varastati pika aja jooksul. «Volikogu kinnitas majandusaasta aruande, kuid arvud ei kattunud ning tekkis teatud kahtlus,» ütles Osula.
Tegu tuli välja juuli keskel pangaväljavõtteid kontrollides. Nädala jooksul püüdsid klubi liikmed olukorda endale selgeks teha. Asjale anti ametlik käik eelmisel reedel.
Varastatud summa suurusjärk võib jääda 40 000 – 60 000 euro vahele. Täpne number pole veel selge. Osula sõnas, et uus raamatupidamisettevõte tegeleb alles raamatupidamise algdokumentide kokkupanekuga.
Kuidas selline raha klubi kontole aga sai? «Klubis on 600 liiget, kes tasuvad iga-aastast liikmemaksu ja eks nii see raha aastate jooksul kontole kogunes,» selgitas Osula. «Omastati see mitme aasta jooksul, tasapisi väikeste summade kaupa raha välja võttes. See polnud nii, et kontolt kadus ühe hetkega suur summa. Täpselt saame sündmuste käigu teada siis, kui meile antakse üle vastav aruandlus.»
Silva Milder on Järvamaa jahindusklubis olnud tegev veerandsada aastat ning raamatupidaja selline käitumine tuli Osulale väga halva üllatusena.
Mis edasi saab, Osula veel öelda ei osanud. «Jahimees elab ikka edasi ja klubi uksi kinni ka ei pane,» sõnas ta. «Tõenäoliselt järgmisel või ülejärgmisel nädalal teeme volinike koosoleku ning siis oleme nende ees juba kindlate arvudega. Eks jahimehed ise otsusta – meie oleme kõik endast oleneva teinud. Ühe inimese tegevuse tõttu ei pea kogu klubi laiali minema,» lisas ta.
Raamatupidaja Silva Milder tunnistas Järva Teatajale, et hakkas Järvamaa jahindusklubi pangakaardiga sularaha välja võtma kaks aastat tagasi. Kui suurest summast on jutt, ei oska naine ka ise täpselt öelda, kuid pakub, et ligikaudu 50 000 eurot.
Milder ütles, et enda tarbeks ta seda raha ei kasutanud, vaid üks lähedane inimene kaotas töö ja tal oli vaja pangalaenu maksta, et mitte kodu kaotada. «Ma ei ole käinud kallitel reisidel ega mänginud kasiinos,» kinnitas ta.
Milder nõustus Järva Teatajaga vestlema oma korteris ja ka tema kodus polnud jälgegi luksuslikust elustiilist.
Milder ütles, et andis endale aru, et ühel hetkel tuleb vargus ilmsiks, kuid ei osanud ka midagi selle ärahoidmiseks ette võtta. «Kui oleksin kusagilt raha saanud, maksnuks ma selle summa tagasi,» sõnas ta.
Milderi ütlust mööda sai vargus kesta nii pikalt seetõttu, et ta oli jahindusklubis väga kaua töötanud ja kõik sealsed inimesed usaldasid teda.
Pärast seda, kui vargus ilmsiks tuli, on Milder otsustanud, et ei taha enam väikeses Paides elada ja püüab Soomes tööd leida. «Kui saaksin Soome tööle, siis annab pank mulle ehk laenu, et jahindusklubile varastatud summa tagasi maksta,» arvas ta.
Järvamaa jahimehed pole aga ainsad, kes soovivad Milderilt oma raha kätte saada.
Milder on olnud aastaid korteriühistu Soo 12 suurim võlglane, sest ta pole tasunud oma korteri kommunaalkulusid.
Korteriühistu juhatuse liige Jaanes Partsioja ütles, et Milderi võlg ühistu ees on kasvanud 7400 euroni.
Kortermaja suurim võlgnik on korduvalt lubanud korralikult maksma hakata, kuid pole seda teinud, mistõttu mõni nädal tagasi ühistu juhatuse kannatus katkes ja nad pöördusid kohtu poole.
Ühisgümnaasiumi endine raamatupidaja maksab võlga veel 113 aastat
11 aastat tagasi tuli ilmsiks, et Paide ühisgümnaasiumi toonane raamatupidaja Ene Mandre on varastanud 1 985 339 krooni ehk 126 886 eurot kooli raha.
Enne kohtuistungit müüs Mandre maha oma maja ja linn sai sealt tagasi 27 162 eurot.
Praegu maksab Mandre iga kuu Paide linnale 58,47 eurot ja ta on võlgu veel ligemale 80 000 eurot.
Kui Mandre jätkab võla maksmist praeguses tempos, peaks ta seda tasuma 113 aastat.
Järva maakohus mõistis 2005. aasta detsembris Ene Mandre süüdi ligi kahe miljoni krooni varguses Paide ühisgümnaasiumilt.
Kohtunik Heino-Vello Pihlak määras Mandrele karistuseks kaks aastat vabadusekaotust, mis kokkuvõttes taandus lühimenetluse tõttu aasta ja nelja kuu pikkuseks vangistuseks.
Sellest karistusest viis kuud pidi Mandre viibima vangis, ülejäänud 11kuulise vanglakaristuse mõistis kohus talle tingimisi kolmeaastase katseajaga. Kohus keelas Mandrel töötada kolm aastat raamatupidajana.
Ene Mandre tunnistas kohtus, et kulutas varastatud raha kasiinos. (JT)